Kevad ja agility

Kevad on käes ja tuleb maaelus ettetulevaid kevadtöid teha. Seetõttu midagi erilist ei ole ka koertega tegemistes toimunud. Athena on karvutu, Roosi ei ole ka kõige paremas vormis - seega näitustele ei roni. Kui midagi ei toimu, siis jääb ka blogi kirjutamine soiku.

Aga üks päev siis saime teada, et c-pesakonna kutsika Camilla elu kajastav blogi on ka avalikuks lugemiseks. Igatahes tore on seda lugeda. Blogi on aadressiga http://meiecamilla.blogspot.com/, kohe lugemiseks saab selle kätte siit.

Saime meiegi siis kirjutamiseks innustust. Pealegi ühtteist siiski on ka tomunud. Esmajoones agility tegevustes.

17. mai oli Viljandis tunnelivõistlus (mida iganes see ka tähendab) ning Artemis koos oma noore koerajuhi Hendrikuga said siis 2 võistluseraja läbimise peale 4 koha (18 koera oli nimekirjas, A1 klass). Tore. Tulemused leiab sellelt lehelt edasi liikudes. Ja Tuuli Kaueri foto24.ee lehel oli ka 3 pilti Artemise (Deemu) võistlus tegevustest. Üks foto sealt aga siiagi;


Ja mõni päev hiljem siis saime ka pilte Soomest, Jami ehk Benjamini agilty sealsetest tegemistest saadeti meilegi pildid;

Torbik sai aastaseks

Täna see päev siis, kui Torbikul sünnipäev. Ega me talle midagi kinkida osanud, mängitasime ehk siis Torbikut ja muidugi ka Silvat veidi pikemalt meie eesaias;

Viimane lumi

Kutsikatel pidi uutes kodudes hästi minema. Vähemalt midagi halba me ei ole kuulnud. Aga üpris hästi oleme kursis Camilla eluga. Camilla ja tema pere juhtumiste kohta on loodud samuti blogi. Huvitav on lugeda, kahjuks tegemist on erablogiga, mida siis valitud arv inimesi lugeda saab. Mina seda mingi hetk ei uskunud, hakkasin guugeldama ja sattusin siis ühele huvitavale blogile - koerakunstist.

1. mai 2009.a. siis, päike paistab - kuum kevadpäev ja otsustasime Torbikule viimast lund näidata. Kaugele ei tulnud sõita, siinsamas meie majast 1,5 km tee ääre eurokraav oli veel lund täis.

Torbik ehk tahtnukski sinna lumme jääda;

Aga kuna läks pildistamiseks, siis kõndisime teisele poole teed ja tegime pilte õitsvatest ülastest ja Torbikust;

Kui gröönudel palav on, siis paljastub pidevaks vaatamiseks nende pikk keel;


Ega midagi, lasime siis Torbikul maitsta viimast lund, tõsi küll juba sulanuna;


Kuna jutt juba vaid Torbikule läks, siis veidike sama päeva Torbiku sotsialiseerimisõppest jne. Autosse saamine on alati tema puhul häda. Kui ta aga seal juba on, siis vallutab ta terve iste ja kuskil jalgade juures all lebada ta küll ei soovi.

Autosse "tirides" selgus, et tema kaelarihm küll kõige kindlam ei ole. Seepärast olin Haanjas (teised olid poes) jalutades ikka tõsises hädas. Kohale ilmus üks isane kohalikku tõugu koer. Ilus rahumeelne koer. Ja Torbik sattus erilisse pöördesse. Mingid seninägematud erilised mängurituaalid. Torbik ajas oma pea vastu maad ja surus siis seda isase poole, ise tehes kummalisi häälitsusi. Hüppas ootamatult ja väga naljakalt nagu vedrust taeva poole. Jne.

Tänu kartusele, et kaelarihm äkki pääseb üle pea, siis oli igavene häda koera pärast autosse saada. Ega ei saanudki, auto pidi ise kõrvale sõitma.

Kodus selgus, et Torbikul oli alanud elu esimene jooksuaeg. Hea, et uurima hakkasime. Õuekoera jooksuajajälgi - väliaedikust leida ei ole võimalik vist.