Friday, April 30, 2010

Darwin ja Eira läksid oma teed

Niisiis Darwin ja Eira on leidnud juba uued kodud - Steffi ja Estheri juures. Neist saavad seal Kelgukoerad.





Natuke vara nad meie juurest läksid, aga Karulas on neid ootamas seltsi uued koerad, sh sama vanad alaska malamuudi kutsikad. Usume, et nad saavad seal hakkama.

Thursday, April 29, 2010

Karulas õppereisil

Suhtleme aktiivselt Steffi ja Estheriga. Ja eelmine laupäev käisime nende pool külas - Karula kandis. Tutvumisreisil.

Vägev vaatepilt, kui korraga näed niivõrd palju kelgukoeri. Ainuüksi trakside hunnik seinal, avaldas minule muljet:

Ja siinsed koerad (üle paarikümne) ei ole iluks, vaid töötegemiseks. Turistide veoks. Näiteks sõidetakse Hollandist-Belgiast nädalaks Eestisse ning tehakse siis 3 päevane kelguretk (100 km) teepealsete ööbimistega.

Üks osa siis kohalikust koeraperest (isaste aedik). Siinses aedikus on seinteks kasutatud armatuuri, mille ruudustikust tervitav koerapea mahub parajasti edasi-tagasi liikuma.

Kui praegu näeme ise vaeva, et oma poolikus aedikus kindlustada oma koertele väljapääsmatut olukorda, siis siin on aedikud ülima lihtsusega põgenemiskindlaks tehtud. Armatuur - kuuse-männipostid, armatuur ja isegi lehtpuu läheb käiku ülemisel kindlustusel

Eriti hea lahendus on aedikule asetatud viltused latid, mis kindlustavad ülemist kaldega aiaosa. Ahjaa - mingit maasisse kaevatud (meil poole meetri sügavusega) aeda siin ei ole, ei olevat vajadust.

Lisaks kahele senisele aedikule (isaste-emaste aedik), on valmimas veel üks:

Samal päeval, tulid Steff ja Esther meie poole. Meie kutsikaid vaatama. Kaasas oli neil ka käru. Ning nende juhtkoer - tööliini siberi husky. Sain siis proovida ka ise käru. Ning mis põhiline, rakendasime ka Bamse koos juhtkoeraga kokku - ning Steff proovis siis sõitu.



Norras-Rootsis on kenneleid, kus gröönusid kasutatakse ka teiste kelgukoerte tõugudega koos rakendis. Ning ka meie Bamse oli koostöö aldis. Liikus minu hinnangul päris kenasti. Kuigi oli treenimata. Viimastel aegadel saab Bamse liikuma üpris harva - minu süü, et alati leiad kiirel ajal veel olulisemat teha, kui koeraga treeningut teha. Aga eks algav suvehooaeg olegi neile ju molutamiseks. Kuigi Bamse liikus jõuliselt, panid ka meie külalised tähele, et Bamse vajanuks enam treeningut. Ning ka liikumise distsipliin lonkas. Aga Bamse peas pidi kõik korras olema - koer tahab hästi vedada.

Õhuvann

Üleeile tõin siis mõnepäevased kutsikad õue. Kevadist õhuvanni nautima. Tegelikult tahtsin neid loomulikus valguses pildistada, et kutsikate loomulik karvavärv paremini pildil näha oleks. Ega sellest kuhilast rohkem midagi muud veel vaadata olegi. Siiski suhteliselt heledamad kui me arvasime, vaid 3 kutsikat on tumedamad teistest. Ei tea - kas vanaisa Jake mõjud?


Sünnimomendil tundusid kuldse kutsikad üpris pisikesed ja kõhnad, võrreldes suurte gröönu kutsikatega. Kaalusid vaid 435st 490 grammini teise päeva õhtul. Aga nüüdseks on nad aktiivsed oma õiguste eest võitlejad ning pikemaajaline eemalejäämine ema Roosist tekitab neis vajadust häält tõsta.

Ja nagu ikka - ema Roosi ei taha esimestel päevadel sammugi kutsikatest eemalduda.





Saturday, April 24, 2010

Ametlik teadeanne: F-pesakond

Roosi + Alvin = Skylinedog Rose F

20.-21. veebruaril sai pandud algus meie kenneli F –pesakonnale.
Tulevasteks lapsevanemateks meie esimene koer Roosi (Guldfynd’s Cypripedium Calceolus) ja inglise päritolu koer Alvin (Tenfild Tori) kennelist Ringokris.


22. aprillil sündiski Roosil ja Alvinil 9 lapsukest: 6 tütart ja 2 poega.

Roosi on enesega rahulolev tasakaalukas 6 aastane emane. Temale võib alati kindel olla. Märkamtult kuid kindlakäpaliselt valitseb ta meie nüüdseks 6-pealist koertekarja.


Roosi sugupuu:

Pilte Roosist:

Roosi vend Carlo kennelist Ringokris:

Alvin on sarmikas, kartmatu ja ettevõtliku loomu ning silmapaistvalt hea ehitusega tumedamat tüüpi koer:


Alvini sugupuu:

Alvin elab Tallinnas kennelis Ringokris , aga sündinud on ta Inglismaal kennelis Tenfild.

Roosil on olnud varem kaks pesakonda - aastal 2006 ja aastal 2008.

Esimeses( A-pesakonnas) oli 7 kutsikat: 4 emast ja 3 isast. Need koerad on tänaseks üle 3 aasta vanad. Nende isa Wilson on hele ja ema Roosi tume, kutsikad tulid enamus heledad, üks isane (Apollon) ja emane (Aurora) on tumedamad, aga mite nii tumedad kui Roosi ise. Panime neile Kreeka ja Rooma jumalate nimed. Enamus neist on käinud vähemalt korra tõu erinäitusel spetsiaalselt selle tõu asjatundja hindamisel ja kõik nad on hinnatud suurepärasteks tõu esindajateks. Amor, Aurora ja Artemis elavad Tartus ja harrastavad agilityt. Kõige edukam on Artemis. Siin pildid agilityst. Ja Artemise võistlemisest.
Kõigil, kel sellest pesast tervis uuritud, on see olnud täiesti korras. Tänaseks on nad sellised.

Teine, B-pesakond on Roosil tumeda isasega. Kõik kutsikad on tumedad, kokku 9: 6 isast ja 3 emast. Need koerad said jaanuaris 2 aastaseks. Nende nimed on vanade keldi pühakute järgi, kuna tegemist ju vana inglise tõuga. Koju minnes olid nad sellised.

Nende omanikud on saatnud meile pilte:
Barclay, Benjamin, Benjamin, Bridget, Berenice, Brendan, Balther.

Oleme nende kõigi üle uhked!

Peame oluliseks koerte kvaliteeti, seetõttu püüame valida aretusse koerad nii, et nende järglased meie kennelile häbi ei teeks.
Tervise osas ei saa järeleandmisi teha. Garantiid ei ole kunagi, kuid pole ju mõtet teadlikult riske suurendada, võttes keskpäraste tervisenäitajatega koerad vanemateks.
Lisaks tervisele vaatame väga ka iseloomu. Oluline on, et ei koerad ei oleks arad, agressiivsed ega hüperaktiivsed, sest igal omanikul tuleb ju nende seltsis 10-15 aastat veeta. Sõpra valitakse ju ikka iseloomu järgi. Oleme jõudnud veendumusele, et iseloom on üpris päritav.

Wednesday, April 21, 2010

Polly ja gröönud

Kutsikad kasvavad, Silva-Torbik ja Bamse kasvatavad neid omapäid aedikus.

Laseme kutsikaid vahel ka teiste koertega kokku, las õpivad elu tundma.

Kõik on muidugi väga sõbralikud ja uudishimulikud nende vastu. Eriti muidugi Polly. Polly on praegu kutsikatest veidi suurem ja saab neid vanema ja suurema koera üleolekuga silmitseda.

Monday, April 19, 2010

Satu - tõu parim juunior.

Sillamäel oli laupäeval näitus. Ja Livia näitas seal Satud (Skylinedog St. Cecilia) - kellel läks ülihästi. Ikkagi tõu parim juuniorkoer. Sert.

Kahjuks ei ole näitusest ühtegi pilti. Seetõttu panen blogisse eelmise aasta sügisese Satu pildi.


Tundub - et Sillamäe on Liviale üks edukas näitusekoht.

Saturday, April 17, 2010

Kellest muust, kui ikka gröönudest.

Kutsikad elavad juba pikemat aega väljas aedikus - koos emmede ja Bamsega. Kasvavad mühinal - sest pistavad ahnelt putru ja toorest liha. Krõbinaid veel ei anna, enne loovutamist teen proovi. Arvan, et oma toit on parem. Aga emmed annavad piima harvem. Torbikule teeb see vahel valu ning kiljatab suisa vahel. Muidugi gröönud on võrreldes kuldsetega suurema valutundlikusega vist, või vähemalt annavad kohe teada - kui miski hakkab nende lihastele-kontidele valu tekitama. Arvan, et selline kohene reageerimine on selleks - et rakendi sassiminekul jne koheselt kiiret infot anda.

Niivõrd kiire on pidevalt, et ei leidnud jaksu siinsesse blogisse rohkem pilte panna, kui ainult mõne eilsest pildiseeriast.

Esme näiteks:



Või siis Daric;

Osa teisi ja sama toredaid kutse aga jäid pildile siis - kui nad Kirke ümber tunglesid;

Sunday, April 11, 2010

E-d

Ja nüüd Silva ja Bamse 3 pojakest ja 4 tütrekest.

Skylinedog Emma. Täiuslik, universaalne. 3,3 kg.

Skylinedog Esme. Armastatud. 2,5 kg.

Skylinedog Ellard. Vapper. 3,2 kg.


Skylinedog Eira. Lumi. 2,4 kg.

Skylinedog Emmet. Visa töömees. 3,0 kg.

Skylinedog Elfie. Haldjas. 2,6 kg.

Skylinedog Eirik. Kõikvõimas juht Eirik Punane. Norra viiking, kes avastas Gröönimaa ja ka Ameerika. 3,3 kg.

D-d

Täna siis pildistasime kuuvanuseid kutsikaid. Nimed on juba meil pandud, seega järgnev pildiseeria koos nimedega. Kutsikate pidid on sünnijärjekorras.

Kõigepealt D-pesakonna kutsikad (Torbik ja Bamse 5 isast).

Skylinedog Dollar. Dollar tähendab dollarit. Ja kaalus 3,5 kg.

Skylinedog Daron. Daron tähendab suurepärast. 3,8 kg.

Skylinedog Daric. Tugev, tammest südamega. 3,8 kg.

Skylinedog Darwin. Kallis sõber. 4,0 kg.

Skylinedog Davis. Inglise meresõitja John Davise järgi, kelle nime kannab ka väin, mis eraldab Gröönimaad Baffini saarest. 4,0 kg.

Thursday, April 8, 2010

Grööni koerad on ka näitusekoerad

Grønlandshundringen - i kodulehekülje alguslehel on juba pikemat aega suur ja uhke pilt kahest grööni koerast. Üks neist koertest on Freya (Kimassok's Fønix Wildn Wicked Freya) ehk siis tütar selliselt vanemate koosluselt nagu;(Tinka’s Uno Bamse ja Tinka’s Qanik Kilak tütar
,t

Freya oli 20.03.2010.a Harstadi rahvusvahelisel näitusel parim emane grööni koer (noorim osaleja täiskasvanute seas, 25. aprillil saab alles aastaseks). 1JK - 1JKK - CK - 1BTK - Cert - BIM on siis Freya selle näituse norra keelne info (tunnistan, et ei ole vaeva näinud, et kõike seda dešifreerida).

Freya on pildil parempoolne koer:



Aga Freya omanik Tove Robertsen (kennel Kimassok) saatis meile ka teisi pilte Freyast. Ning kirjutas Freyast ning Bamsest. Freya pidi olema väga tubli jalgratta vedaja, kelgu vedaja. Väga tugev, väga pühendunud ja kontsentreeritud. Düsplaasiauuringud isegi tehtud - laitmatud tulemused. Loota on, et ka Bamse eesti pesakondade koerad on samast mastist.

Niisiis - Bamse tütar Freya:


Freyat tutvustav osa kennel Kimassoki kodukal on siin.

Ka Torbiku õde ehk siis Silva tütar
Vilda ehk Racystar Wild Ninkiok tuli ühel näitusel kutsikaeas parimaks.
Vilda pilte oma kodukennel Racystaris on siin.

Ja ka Bamse on korra näitusel suurepäraselt käinud. Silva mäitustel käimistest suurt ei tea. Jah - eks meilgi gröönudega Eestis veel näitustel käimata. Ei ole selleks motivatsiooni veel leidnud. Aga arvatavasti sügise poole läheme...

Friday, April 2, 2010

Esimene õues ja ka lumes käik.

Juba nädala alguses olid kõigil kutsikatel silmad ees ja jalad maast lahti. Endast veidi kõrgema seinaga kutsikakastis nad enam ei püsinud, ronisid sealt juba välja. Aeg oli mõelda nende õue-elule saatmisest.

Aga õue nad jõudsid esmakordselt alles täna. Kuus tükki pappkarpi ja kuus tükki kaussi ja läksime fotosessioonile. Kutsikad olid transpordi ajal rahulikud, kuid emmed tundsid veidi muret.

Laotasime nad siis laiali, aga ega nad midagi erilist ette ei võtnud. Põrnitsesid vaid maailma.

Pori sisse neid ei tahtnud panna, aga meie õuelaudplatvormil olid lauavahed, kuhu käpp vahele jäi - ja siis oli kisa lahti.
Mõnikord õnnestus ka seista-ringi kimada.

Üldiselt meeldis neil üksteise ligi passida.

Ja kui emme saabus, siis prooviti viimaste aegade kombe kohaselt püsti seisvast emmest tissi kätte saada.
Lõpetuseks panime nad muidugi grööni koerte kõige loomulikumasse keskkonda - lumme. Tundus - et seal neile meeldis.

Thursday, April 1, 2010

Mõningasi uudiseid

Otsustasin, et peaks kennel Skylinedog tegemisi laiemalt reklaamima.

Kuulsa eesti autobussifirma Taisto bussidel on kiri: Tõeline Vedamine. Ning lisaks veel talvekülmuses sooja pakkuvad lõunamaised kaelkirjakute pildid.



Suvehooajaks on oodata Taisto bussidel Skylinedog kelgurakendi pilti, siis läheb alles tõeliseks bussi veoks.


Mai kuuks peaks aga lõppema Silva ja Torbiku otsesed emakohused kutsikate seltsis. Seega on aeg meie grööni emadele anda puhkust. Aga parim paik ju puhkamiseks on kuum mererannik.
Eriti kui teisedki kelgukoerad seal puhkamas.


Aga oma kokteilid peavad meie gröönud siiski ise maksma. Vajaliku raha saamiseks avatakse kõrbeliivadel kelgurakendi trass; Sharm El-Sheik - püramiidid. On mis on, kaamelitest nad ikka kiiremad on.

Ka meie mops Polly leiab lähiaegadel uue rakenduse. Loodetavasti lähiaegadel saabub kodumaale ozeki Baruto. Saadan Polly tema juurde sumo treeningutele (juba praegu ta treenib Athenaga). Ja usun, et Polly teeb lõdva haugatusega oma kaaluklassi vastastele ära.

Täna öösel kuulasin raadiost uudiseid. Uudised rääkisid Venemaalt saabunud gaasiauto avariist. On tekkinud vajadus meie idapiiril Eestisse saabuvate gaasiautode gaasilekke kindlust kontrollida. Ning päästeamet esitas üleskutse gaasikoerte kompanii moodustamiseks. Niisuguse, nagu ameeriklastel on:


Arvan, et meie kuldsed retriiverid Roosi ja Athena on Luhamaa piiripunktis tegijad. Tegemist on ju linnujahi koertega, kes teadaolevalt suudavad ka kilomeetri kõrgusel lendava haneparve lõhnast tuvastada. Asi siis, mingi piiri tagant saabuvast lekkivast gaasiautost teada anda. Aga nagu eelnev foto näitab, peavad koertel siiski olema töökohal gaasimaskid ees, sest et takistada 100 %-selt gaasi ninani jõudmist (gaas võib kahjustada ju koerte haistmisvõimet).