Steisi ehk Skylinedog St. Hestia

Lõiguke kirjast;

"Steisi on üks hüperaktiivne kutsikas :)) Ta on meie "äratuskellake" - igal hommikul 5.30 on ta juba ärkvel ning äratab ka kõiki teisi. Isu on tal väga hea - toidan 4 korda päevas. Samuti õppis ta ära kuidas kasse hirmutada ning nende toidud ka ära süüa - seda me keelasime tal teha ning nüüd paneme teda kinni teise tuppa, kui kassid parajasti söövad. Korduvalt olen teda kassi liivakasti juures kinni püüdnud...ei saa ma aru, miks talle nii meeldib seal sobrata"..

Väga tuttavad mured. Kuid see läheb mööda. Ja elu õpetab, kuidas siiski ise olukorda kontrollida

Piltide järgi tundub ka, et Steisi on üks aktiivne tegelane ja naudib elu täiel rinnal.

Seisupildid 9 nädalasena

Traditsiooniline iganädalane seisupiltide tegemine oli täna käsil. Nüüdseks kolm korda vähem tööd sellega, sest kodus hetkel vaid kolm poissi. Ning kutsikad juba teavad mis neid ees ootab ja seisavad nagu kogenud näitusehaid (OK - mitte just kõik ja mitte just alati).

Hector:



Hephaistos:



Hyperion



Kirke Hyperioniga:

Kutsikad aga Athenaga maiustamas. Ja tundub - et Athena jääb järjest väiksemaks ja kutsikad järjest suuremaks (mis on muidugi tõsi).

Hugo omas uues kodus

Pätsasime Facebook'ist ühe pildi Hugost (SLD Herakles). Pildil allkirjaks: emme poja. No on ju!

Aga Kirke aimas ära tundvat Athena pilgu.

Ilmar kutsikatega

Jõulud on külaskäikude ajaks. Niisiis ka kutsikate tädi Artemise peremees Ilmar astus meie poolt läbi. Ja loomulikult tegeles ta kutsikatega. Eriti Hyperioniga, kes talle väga meenutas Artemist kutsikapõlves. Tädi Artemis möllas kuskil laua alusel tasemel - meil ka heameel, et kutsikad sotsialiseeruvad nende jaoks tundmatute olenditega.

Aga ei saa mainimata jätta, et Ilmaril oli kaasas oma venna poolt valmistatud koduvein. Parajalt mõrkja taustaga, kuid samas pigem magus kui hapu ning karge järelmaik oli intensiivselt hoomatav veel pikka aega. Kuid aitab veinist - koeranduslikus blogis ei saa keskenduda kõrvalteemadele - eriti kui ei valda vastavat sõnavara ega kogemust...

Aga ma ei pretendeeri ka koeranduslike teemade jutustamise proffiks. Seega vaadates Ilmarit kutsikatega, siis koer koera tunneb (seda ikka heas tähenduses).

Hebe minek

Eile oli siis päev, kui oma sünnikodust läks laia maailma meie viimane emane kuldse retriiveri kutsikas Hebe. Meie jaoks toimus kõik suhteliselt kiiresti - kell 12 Aleksandr helistas, kella kahe ajal oli Pillel võimalik veel üks kõne teha ja õhtuks oli meie juures kohal Aleksandri ja Natalja pere. Hebe oli nende väga kindel valik. Võime vaid imetleda nende väga operatiivset tegutsemist: Tallinn - Leoski vahemaa polnud miski probleem neile. Aga perekoeraks kuldse võtmise plaan oli neil juba ammune (Aleksandril kogemus muuseas napoli mastifiga).

Ka meievaheline paberite ajamine, info jagamine jne käis ülima täpsusega ja tempoga. Tegus pere - seega on loota, et ka Hebet ootab huvitav elu.

Isiklikult pean tunnistama, et just Hebe lahkumine meist oli minu jaoks sellel pikal ja arvukal kutsikateloovutamise perioodil seotud tõsise kahjutundega. Igast pesakonnast on kutsikaid, kes kuidagi eriti saavad lemmikuks. Ja eks nad ole need viimased - koos oleme pikemalt olnud ning suudad viimase 4-5 kutsika puhul süveneda nende tegemistesse, iseloomudesse, kommetesse.

Aga samas oli heameel - Hebe tundus saavat väga hea pere.

Talvepäev enne Patricut

Ilus talveilm võimaldas ka kutsikaid väljas pildistada. Nagu piltidelt näha, siis meie kuldse retriiveri kutsikad siiski lumivalged ei ole.









Kutsikate koospildistamine on üks raske ülesanne.

Ja veendusime järjekordselt - kõik kutsikad armastavad aias hambaid proovida igasugu puhmaste kalal. Suurest peast see komme väheneb õnneks oluliselt.

Täna hommikuks oli eilne ilus lumine maastik ka meie jaoks möödanik - sest õhtul alustas ka meie kandis laastavat tegevust Patric. Aga üldiselt läks meil hästi, sest meie mured piirdusid vaid elektri vahelduvvoolu tõdemisega.

Roosi ja Athena jõulud

Ilm oli kena - külma parasjagu, lumi maas, päike säras. Ideaal koertega jalutamiseks. Ja seda siis Pille ja Kirke ning Roosi ja Athena tegidki.

Heleni jõulupildid

Nagu ikka on jõulude ajal külalisi. Ja kui majas parajasti kutsikad, siis on vaja neid ka pildistada. Ja tänapäeva moodsatele inimestele meeldib seda teha pisikeste arvutitega, millel küljes ka pildistamisfunktsioon ja mida saab koheselt meilile saata. Nagu näha - arvuti pildistamisfunktsioonid ei olegi nii pahad;


Alloleval pildil pole siiski kutsikad vaid meie grand old lady Roosi ning kutsikate ema Athena.

Ja siin ei ole ka kutsikas, vaid lihtsalt kutsikalik Polly.

Jõulupildid

HÄID JÕULE KÕIGILE !







Jõulupiltidel on üheks armastatumaks motiiviks kutsikad. Proovisime siis ise ka kutsikaid sobitada jõulumeeleolusse. Peab tunnistama, et võid ju klõpsata kasvõi sada digihetke, aga sõelale jääb vaid käputäis enda jaoks vaadatavaid pildikesi.

Pildid 8 nädalastest kuldse retriiveri kutsikatest

Nädala algul (esmaspäeval) said meie Athena kutsikad 8 nädala vanuseks. Nagu ikka - tegime neist (neist kes veel kodus olid) seisupilte. Pildid tehtud - lasime nad toas lahti. Eks siis hakkas pihta üks trall ja tagaajamine. Polly, Roosi ja esmajoones Athena (annab senini piima...) olid kõva surve all. Aga lõpuks väsiti ja varjuti toa erinevatesse varju pakkuvatesse kohtadesse tuduma. Seetõttu jäid pildile vaid mõni üksik väsimatu tegelane - esmajoones Hebe (punase paelaga).