Talv meilgi käes

Talv on meilgi juba pikemat aega, aga nagu kuulda - mujal vägevama lumega. Aga eks siin Haanjamail - algul ei saa minema, pärast ei saa pidama. Ja eks taevataat andis osa novembrilumest meile vihma kujul.

Kuna fotokaga meil hetkel mingid probleemid, siis kajastan talvealgust Facebookist saadud F-pesakonna kuldsetega.

Fortune pulka otsimas:

Flint Pärnumaal:

Peppi Soome lumes:

Meenutusi mudaajastust

See sügis oli üpris masendav. Pidev vihm ja kui vihma jäi vähemaks, siis algas koheselt uus sadu. Ja kuna meie talu asub sisuliselt mäejalamil ja kuna pinnas ei ole ka vettläbilaskva liivaga õnnistatud, siis nii meie taluõu kui ka koerteaedik muutus mudamülkaks. OK - gröönudel oli võimalus müüridele ronida, neil on ka varjualused. Aga millegipärast meeldis neil laussajus viibida. Kurb oli neid vaadata.

Mõnel harval momendil me rakendasime gröönud eri koosseisudes käru ette, aga ega seda õiget treeningut nad ei saanud. Seega ka gröönude väljaõpe läks vett vedama.

Torbik Bamsega kahekesi sellest suve algusest koos liikuda ei taha. Kuigi Bamse on nii heatahtlik Torbiku suhtes - aga arvatavasti Torbikul mõni valus mälestis Bamse jõulisest liikumisest, mis võis talle valu teha. Seega Torbik liigub vaid kutsikatega ja seda jälle alles viimastel aegadel (vahepeal oli tal jooksuaeg). Saime Torbiku juhtimisel selgeks tavalisel maantee sirgel ümberpööramise (käsklus "Siia") - ja siis õppis Torbik selgeks uue triki, suvalistel kohtadel ta mõnikord otsustab rakendi ümberpöörata. Oehh.

Bamsele aga leidsime paarimeheks Daroni. Teiste poisikestega ühes rakendis oli Daron selline eriline innukas-riiakas tormaja. Bamsega koos aga vana rahu ise ja teeb ka mõnusalt tööd.

Muidugi see pori ja mudaajastu sundis meid lõpuks midagi ette võtma. Veel hetkelgi toimub pinnase parandamine - algne pinnas kõrvale ja siis karjäärist kruus asemele. Ka gröönude aedik sai lisapinnast, aga mitte siiski kõikjale, sest aedikut ei saa ära lammutada, et kopa materjal kõikjale pandav oleks.

Aga nii kuldsetel kui ka ammulisui vaatlevatel gröönudel on huvitav. Mops Pollyt me ligi ei lase, kardame et pistab kopa nahka.

Muri elu kui kuninga kassil

Mitte ei tea, miks tänast möödaniku mälestust novembri algusest just niimoodi pealkirjastan. Ju siis Muri ehk Skylinedog Rose Fimuri elu ongi ülimalt hea.

Aga kokku saime Tartu rahvusvahelise koertenäituse laupäevasel päeval. Meie Pillega olime näitusel turistidena (koerteta) ja Muri perekond samuti turistidena (Murile lihtsalt näitusemelu näitamas).

Igatahes Muri oli aktiivne tegelane ja temasugusele koerale oli tohutu koertehulk ümbruses tõeline nauding - nii palju uusi lõhnu, koonusid, mis iganes.

Peale näitust külastasime Muri kodu. Jahh ... hiiglaslik ning hiilgavalt kujundatud aed - kõik see oli Muri päralt.

Kuid Muri ei ole siiski õuekoer. Avarad ruumid on majaski tema käsutuses. Tõsi küll maja keldrikorruse basseini veeprotseduurid on keelatud. Aga aias on siiski pisike tiigike, seal saab koer oma veeprotseduure harrastada.

Sügavat muljet Muri eest hoolitusest jättis mulle aga maja ukse kõrval paiknev mänguasjadekapp.

Igatahes - pererahvas kiitis Murit ja Muri pererahvast.