Silva ja Torbik ja 12 kutsikat jagavad nüüd ühist pesakasti (kuskil 3 ruutmeetrit). Algul (kord ööpäevas) oli ka pisikesi nagelemisi Silva ja Torbiku vahel. Silva arvas, et kõik kutsikad on tema omad. Ja hakkas neid Torbiku kõhu alt tassima omale poolele. Torbik osutas mõningast lühikest vastupanu, kuid alistus ja taandus - et siis veidike hiljem - uuesti emapositsioonile naasta. Ainult et kutsikaid oli tema juures järgi vaid mõni üksik.
Nüüd aga koerad oskavad lugeda - nii nagu algselt 5 on Torbiku jagu ja 7 on Silva jagu. Aga pruunid ja mustad ja musta-valged ja pruuni-valged kutsikad - on kõik segamini. Emmed lakuvad muidugi koheselt teise emme alt saabunud kutsika üle.
Suuruselt kolmes liigas - paar pisemat - keskmikud ja veidi suuremad hiiglased. Kilo kaal oli juba esmaspäeval mõnel Torbiku kutsikal käes. Ja ikka aktiivsed tegelased - mingil erilisel kombel nad vingerdavad ülikiirelt emme poole. (usutavasti niisugused nägid välja Maa eluslooduse varases nooruses maailmamerest maismaale elama asuvad uim-jalgadega ürgkalad). Ja kui kaugele jäämine, selja taha jäämine või suisa emmede jalge alla satuvad, siis hele ja tugev hädapasun hakkab huilgama. Aga muidu on üldiselt elu kutsikate ruumis ülivaikne.
Ahjaa - emmesid saab vaid vägisi mõneks sekundiks välja. Siiski pisike progress toimub, lihatükk ees ja koerad mõned meetrid järel ja siis sulgen reeturlikult nende taga ukse kutsikate manu.
No comments:
Post a Comment