Nii pisikeste olendite puhul hämmastab nende võime tungida nisade poole ja seda haruldaselt kiirelt. Igatahes kilpkonn saab neilt haledalt lüüa. Paranenud on nende nisa tabamise oskus ja selle külge iminapastumine. Ja siinjuures kasutavad nad minu silma jaoks kohutavalt suurt ja laia punast keelt.
Tõsi küll, esimene öö oli siiski meile kõigile raske. Ise sai praktiliselt teine öö pool uneskledes veedetud ja tundus, et Pollygi ei maganud. Juba sai mõteldud, et mopsikutsikate valvamine-kasvatamine on üks paganama raske värk, võrreldes gröönude ja kuldsetega. Aga edaspidi on elu läinud suisa kergeks, igasugu "mured" peab juurde mõtlema, sest Polly ja kutsikad saavad haruldaselt hästi hakkama. Ööd on meil rahulikud, ehk korra öösel aitad mõne kaugele jäänud ja pahandava kutsi Polly kõhualla. Aga Pollyl on üks haruldane oskus, mida mina ennem näinud ei olnud - ta võtab kutsika õrnalt suhu ja transpordib sinna kuhu tahab. Õnneks nüüd seda häda ei ole, sest kutsikate-Polly elu-olu on stabiliseerunud.
Ei saa ütelda, et Pollyt peame vägisi kutsikate juurest ära ajama. Aga Polly olles veidi mujal tuianud ja kuuldes siis uuesti kutsikate häälekoori, satub suurde ärevusse ja hakkab kiirelt ringi sebima ja käratsema, et kohe kutsikate juurde tagasi saada. Ja siis ta istub seal truult oma taguotsale toetades ning esikäppadele toetudes. Sinna vahele jääb hiiglaslik ümar toidujagamiskeskus, mille ümber siis kutsikad toimetavad - sabad püsti. Pollyl on hea neil sabaaluseid ja kõhualuseid samaaegselt oma keelega limpsida puhtaks.
Polly puhul oli veel üks meie jaoks ootamatu asi - paar esimest päeva Polly muudkui pidevalt lõõtsutas - nagu järjest kiirenevas tempos kihutav auruvedur. Aga nüüd on vaikus. Söödame nüüd Pollyt Royal Canini spetskrõbuskitega, aga ega need teda eriti ei köida (ära sööb, aga vaimustusest ei kilju). Kuna mul oli eelnevalt lubatud kuldsetele ja Pollyle toorest liha-konti anda vaid natuke mõnikord (sest et suutsin nad paksuks sööta), siis nüüd ma saan jälle Pollyle lisatoiduks (või on see koguselt põhitoit?) toorest liha anda. Polly on vaimustusest ogar saades lihakäntsakaid, konditükke.
Pilte me nüüd ei ole teinud, aga lisan siiski ühe pühapäevase pildi, sest et sellel on tagaplaanil näha kutsikaid piidlemas Athenat.
Üldiselt meie pere ülejäänud koerteseltskond (gröönud ehk aimavad midagi imelikku) suurt kutsikaid ei näe, kuna Polly nurgavoodi asub otsatoas, kuhu muidu koertel asja ei ole. Aga esimesel päeval paiknes kutsikatekast suures toas - küdeva bullerjani kõrval. Ja siis tahtis Roosi küll kutsikad endale kaaperdada.
No comments:
Post a Comment