Marrit kirjutab mopsipoiss Gustavi käekäigust:
"... Õnneks on uudised väga head, meil läheb suurepäraselt. Juba ligemale nädal aega ei tee Kusti enam öösiti tuppa. Tõsi, selle nimel tuleb ka vara ärgata. Aga kui arvestada, et õhtune jalutuskäik jääb 21.00 ümber, siis hommikul 6.00ni vastu pidada on tubli tulemus. Eile oli üllatus, et ka päeval üksi olles, ei olnud ta tuppa teinud. See on siis umbes kella 7.30st kuni 13.30ni. Muul ajal juhtub ikka tuppa ka tegemisi, aga juba on märgata arengut. Õues Kustile praeguste külmadega väga ei meeldi. Teeb oma asjad ära, natuke nuusutab ja hakkab siis jalgu korda-mööda üles tõstma - külm. Ei kiusagi teda pikalt, läheme siis ikka sooja tagasi.
Teised koerad ja nendega mängimine on aga vägagi meeltmööda. Kui veel natuke soojem oli, siis kohtus ja mängis ta teistega hea meelega. Suur sõbranna võiks olla meie maja mopsitüdruk, aga tema on väga riiakas - kardab kõiki teisi koeri. Ehk kunagi harjub ja võtab omaks, aga praegu on küll Kusti olnud tagaajaja rollis ja palju sõbranna käest riielda saanud. :) ....
Kusti sööks kõik ära, mis kätte antakse. Erilised lemmikud on puuviljad/köögiviljad - pomelo, pirn, õun, kurk, porgand. Aga eraldi olen keetnud ka kanamaksa ja kanasüdant.
Iseloomu poolest hakkab välja lööma ka väikeseid krutskeid. Vahest tundub, et keelatud kohal on magnet küljes. Keela ilusti või kurjemalt, ikka leiab ta tee tagasi just teleka alla, kuhu minema ei peaks. Aga pärast riidlemist leiab ta ikka osavalt koha süles ja rahuneb. Ja mis seal salata, ka riidleja meel rahuneb. :)...."
Kokkuvõttes - igakord pole pilti vajagi - jutu järgi juba selge pilt!
No comments:
Post a Comment