Lumine hooaeg algas meil hoogsalt. Gröönud olid lumest vaimustuses ja kihutasid. Kuid siis, järjekordselt Pressi küla ligidal purunes ka meie teine kelk (üks neist oli eelmise hooaja Pressi küla jamadest veel parandamata...). Pressi küla fenomen seisneb selles, et seal on lahtised koerad, keda siis meie omad tahaks ära süüa... Ja kui õigeaegselt pidurdada õieti ei saa, siis tavaliselt juhtub midagi - st kelguga.
Niisiis - järgi jäi siis ainult tõukekelk.Arvestades seda, et kerge kelguga Bamse-Daroni paar on vaid minule allutatav, siis meie kenneltüdrukud sõitsid Davis-Elfie ja Esme-Eiriku paaridega. Daric (koos Daroniga) ja Ellard (koos Eirikuga) aga sõidavad vahelduva eduga (kuna ümberpööramine kohalt koertele selge, siis seda nad vahel teevad vales kohas või tõmbavad lihtlabaselt traksid üle pea seljast). Ei sobi neile see paarisrakendis juhtkoeraks olemine.
Aga mõned pildid Kirkest ja mustade ning pruunide kelgupaaridest;
Kui kelgutamine on läbi, siis ei ole igakord mõtet sooja tuppa jääda, vaid talvõhtust-ööst tuleb võtta kõik see parem. Lõkketule äärne kuuma joogi (või ka supi) tarbimine on päris mõnus.
No comments:
Post a Comment