Internetist saab vahel otsitud igasugu infot grööni koerte kohta. Tahes tahtmata on hakanud huvitama Gröönimaa, inuitide eluolu ja jne. Ja vahel satud enda jaoks igasugu huvitavatele leidudele.
Julgeks ütelda, et 20. sajandi teed rajavamaid loodusteadlasi oli saksa meteroloog, geofüüsik ja esmajoones mandrite triivi teooria rajaja Alfred Wegener. Saksa okupatsiooni ajal oli ta ka lühikest aega Tartu Ülikoolis õppejõud.
1930. a toimus Gröönimaal suur saksa teaduslik ekspeditsioon, mille üheks juhiks oli Alfred Wegener (varasemalt seal 3 ekspeditsiooniga olnud). Alustati Gröönimaa läänerannikust, kuhu rajati läänejaam. 402 km kaugusele, keset Gröönimaa mandrijääd rajati Eismitte jaam (3000 m kõrgusel). Kuna ekspeditsioon oli ajagraafikust 2 kuud hilinenud, siis satuti väga karmidesse tingimustesse - tormid ja külm (isegi miinus 64,9 C).
Transpordiks kasutati hiiglaslikke kahemootorilisi kelke, mis aga osutusid kasutuskõlbmatuteks ja pakkusid vaid palju meelelahutuslikku rõõmu kohalikele. Kasutati hobuseid, inimjõudu, vintse ja muidugi kohalikke grööni koeri.
Järgnev video (II osa) ongi sellest ekspeditsioonist, aga koerte osa algab selles ajaliselt 5 minutit ja 50 sekundit.
Ekspeditsiooni kohta on säilinud 3 filmiosa (ka mujal kelgukoerad). Eks sellised ajaloolised kaadrid annavad ettekujutluse polaarekspeditsioonidel valitsenud tingimustest ja grööni koerte (tollal eskimo koerte) osast neis.
Ekspeditsioonil Alfred Wegener hukkus, tema surnukeha küll leiti korraks, kuid kadus siis lume alla ja triivib nüüd koos Gröönimaaga oma kodumaast eemale.
No comments:
Post a Comment