Loomulikult olime külas Stevenil ja Estheril. Aga sinna jõudnuna suundusime koheselt "omi" kutsikaid vaatama. Nüüd nad elavad eraldi aedikutes - Elfie (meie poolt antud nimi on Eira) naistepoolel - Darwin (oehh - unustasime tema hüüunime lasta kirjutada, vist Squerll) loomulikult meestepoolel.
Elfie tundis ilmselgelt meid ära ja rõõmustas meid nähes.
Darwin on hetkel ketti pandud, sest siin on kombeks - et enne teiste koertega sõitu minekut, pannakse ülejäänud koerad kinni.
Steven ja Esther rakendasid ühe 4-se koertekamba ATV ette.
Ning järgmine rakend kolme koeraga jäi siis minule ja Pillele vaheldumisi sõitmiseks. Kumbki meist sai Steveni rakendi sabas sõita 3 kilomeetrisel metsateede rägastikus. Ja need teed olid kohati kreizid - kõrged rööpad kohati teel, igasugu oksarisu, konarusi. Aga siinsed koerad on hästi tublid, distsiplineeritud, teotahtelised ja tugevad. Ega meil külalissõitjatena midagi teha ei olnud, tuli vaid kärus püsida. Käsklusi ei pidanud jagama, sest ees sõitis Steven - meie rakend järgnes tema rakendile ilma käsklusteta. Jalaga lükata ei tohtinud, et koertel rohkem treeningut oleks. Ja muidugi tore oli see, et kui sõiduks väljavalitud koerad aedikust välja said, siis võisid nad kolada vabalt veidike ümber maja (meie ei julge, äkki lähevad naabri kanadesse), aga ega nad kolada ei tahagi - saaks vaid käru ette.
Siin siis Steven oma neljase rakendiga. Vahel nad panevad 12 ? koera treeninguks ka ühe kerge auto ette. Aga vahetevahel käib Steven koertega mõne kilomeetri kaugusel poes toitu ostmas. Hetkel nad tegelevad lihaste treenimisega koertel, kiirusi suureks ei aeta - põhirõhk - et igapäev saaksid raskeveo sõidu. Ja nii mitu kuud. Alles jaanuari keskel on nad valmis turiste teenindama.
Loomulikult saavad koerad enne sõitu juua, ning loomulikult ka peale sõitu.
Ja saabub toit, milleks siis muidugi ainult liha.
Nagu eesolevast koerast näha, tema veel süüa ei tohi.
.JPG)
Aga lõpuks pidime minema, patsutasime veel omi koeri. Piltidel Darwin.
Darwin on hetkel ketti pandud, sest siin on kombeks - et enne teiste koertega sõitu minekut, pannakse ülejäänud koerad kinni.
Steven ja Esther rakendasid ühe 4-se koertekamba ATV ette. 
Ning järgmine rakend kolme koeraga jäi siis minule ja Pillele vaheldumisi sõitmiseks. Kumbki meist sai Steveni rakendi sabas sõita 3 kilomeetrisel metsateede rägastikus. Ja need teed olid kohati kreizid - kõrged rööpad kohati teel, igasugu oksarisu, konarusi. Aga siinsed koerad on hästi tublid, distsiplineeritud, teotahtelised ja tugevad. Ega meil külalissõitjatena midagi teha ei olnud, tuli vaid kärus püsida. Käsklusi ei pidanud jagama, sest ees sõitis Steven - meie rakend järgnes tema rakendile ilma käsklusteta. Jalaga lükata ei tohtinud, et koertel rohkem treeningut oleks. Ja muidugi tore oli see, et kui sõiduks väljavalitud koerad aedikust välja said, siis võisid nad kolada vabalt veidike ümber maja (meie ei julge, äkki lähevad naabri kanadesse), aga ega nad kolada ei tahagi - saaks vaid käru ette.
Siin siis Steven oma neljase rakendiga. Vahel nad panevad 12 ? koera treeninguks ka ühe kerge auto ette. Aga vahetevahel käib Steven koertega mõne kilomeetri kaugusel poes toitu ostmas. Hetkel nad tegelevad lihaste treenimisega koertel, kiirusi suureks ei aeta - põhirõhk - et igapäev saaksid raskeveo sõidu. Ja nii mitu kuud. Alles jaanuari keskel on nad valmis turiste teenindama.
Loomulikult saavad koerad enne sõitu juua, ning loomulikult ka peale sõitu.Aga hiljem järgneb siis söötmine. See on omaette protseduur. Koerad pannakse jälle ketti, siis kõnnitakse toidukaussidega koerte ninaesised läbi - aga ükski koer ei hakka ennem kausist sööma - kui ei kõla käsklus söömiseks.
Sellel pildil nad ootavad toidu saabumist.
Ja saabub toit, milleks siis muidugi ainult liha.
Nagu eesolevast koerast näha, tema veel süüa ei tohi..JPG)
Aga lõpuks pidime minema, patsutasime veel omi koeri. Piltidel Darwin.
iiiiiiii.JPG)
No comments:
Post a Comment