Kirke ja Kati olid ka algul kohal ja aitasid meil Monikale ette kanda auhh-auhh-auhh sõnadega sünnipäevalaulu (lisaks sama laul inglis keeles - ning tekst rääkis loomaaiast...)
Juubelile oli kogunenud väga mitmekülgne seltskond (kas just sulelised-karvalised) ja seetõttu nägime kuldsetest erinevaidki koeri. Kõigi koerte tõunimetust kirjapildis kohe peast ei julge kirjutadagi (nagunii eksin, isegi hääldada ei oska).
Seetõttu esitlen - tegemist on tõuga, mis on omanikule väga südamelähedane:
Aga kohapeal algas siis väga erilaadsete klassidega näitus. Kohtunikuks Kalvo. Tegelikult - kuigi võistlusklassideks olid näiteks karvututeklass, siis hoolimata nendest mängulistest nimetustest - võis võitjatel ikkagi väga hea meel olla. Aga erinevalt tavanäitustest, siis siin kaotajaid ei olnud. Igaüks sai erilaadse (suisa ainulaadse - ainueksemplari - Monika kätetöö) roseti ja kingituse.
Siiski paksude klassis tuli Roosi võitjaks. Algul oli ka üks julge konkurent, aga nad said disklaffi, sest ribid olid tunda. Roosi võinuks edukalt võistelda ka karvutute klassis.
Polly pilti näituselt ma ei saa näidata, sest üllatus-üllatus - Polly ei esinenud kõige paremini. Seisak-liikumine suht katastroofilised. Aga seda enam väärt kogemus, niisama lambist siin ilmas ei tule miskit.
Aga pildike Polly konkurentidest:
Ei saa mainimata jätta, et kohtunik Kalvol tehti elu väga raskeks. Tavalisel näitusel on tavaline, et kohtuniku tegevust kritiseeritakse. Aga seda ringist väljaspool ja tasa-tasa. Seekord käis näituseringi ümber kõvahäälne arutelu - mida kohtunik küll valesti või õieti teeb. Ja siin on siis lõpuks kõikide klasside lõppvõistluse tegijad.
Aga aeg oli suunduda tuppa. Monika uue elamise remont on juba lõppjärgus - igatahes tuba oli soe ja eriliselt hea akustikaga. Juubeli puhul ettekantud ooperiaaria kõlas imekenasti. Peagi asendas laulmist koerinimeste jutuskelu. Kohati võis mulje jääda, et tegemist on mitmete tõuühingute (kuldsed, retriiverid, spanjelid, ?) või spordiseltskondade (agility näiteks) samaaegsete koosolekutega, aga seda huvitavam oli - kuulata ühte kui teist teistestki tõugudest. 
Aga loomulikult söödi ja joodi ka. Kiidaks eraldi Monika poolt keedetud seljankat. Vähemalt 4 taldrikut pistsin koonu vahele. Kui oleks mahtunud, siis võtnuks veelgi.
Kuna ei oska (ja ega ka ei kavatse) anda täit ülevaadet juubelil toimunust, siis lisan veel mõned pildikesed suvalistest hetkedest (kõik pildid on siin). Triinul oli küll mingi söödava jagamine käsil koertele (st agilty tunneli läbimise õpetus), kuid vaevalt minu puhul sellist tegevust arendades niivõrd palju andunud fänne oleks, kui Triinul.
Ning lõpetuseks mõned pildid õnnelikest võitjatest. Kuigi Merike on mõnel näitusel saanud kindlasti ühe päevaga palju rosette, siis pühapäevane Tõrvandis toimunud Monika sõpruskonna juubelinäituse suur saak oli ikka väga eriline.
Ja oli teisigi - sama õnnelikke.
Kokkuvõtteks ütleks, et tegemist oli üritusega - kus rõõmsalt naeratati. Südamest.
No comments:
Post a Comment