Tartu Lõunakeskuses

Laupäeval käisime Tartus Lõunakeskuses ja veetsime seal aega kella 9-st 18-ni. Mina, Kirke, Mona ja Bamse -Davis. Ja me ei olnud šoppamas, vaid tõsisel tööl. Koos hotell Räpinaga (keda esindas herr Laur Lepson) tutvustasime perepuhkuse paketti talvisel-lumisel ajal - meie poolt kelgukoerad, Räpina hotelli poolt mugavused -saun, söök, voodi, mis iganes. Nojah - vinge oli olla igasugu kuulsate ja uhkete spade, Goa reisi orgunnijate, Lennusadama, Jurmala jne firmadega ühes rivis.

Algus ei olnud paljutõotav. Davis suisa värises, kui saabus oma üksildasest Haanjamaa aedikust rahvamasside keskele. Ennenägematu asi tema jaoks. Bamse - elus suurlinnu näinuna ja toakoera elu elanuna - suhtus toimunusse stoiliselt ning tema eeskujul varsti Daviski muutus rõõmsaks ja uudishimulikuks. Ning kui    nii mitmelgi korral spade jne tutvustuse ajal räägiti grööni koerte raskest, kuid töökast elust - siis leidis ta alati just siis aega Lõunakeskuse avarustesse lasta oma valju häält.

Muidugi terve päev meie koerad ei suutnud olla demo seisakutes, lõpuks olid nad nagu postmargid vastu kaubanduskeskuse jahedamat põrandat. Ja nad tarbisid meeletus koguses vett. Ja väga tihti pidime me õue kappama koertega - jahutus ning pissiring. Algul hoidsime koeri rangelt lõo otsas. et mine tea, kuhu nad leekima pistavad - alla jäähalli hokimängijate ja iluuisutajate sekka? Asjatu mure. Neile meeldis olla kaasavõetud kelgu ligi, vahetevahel Davis leidis asja isegi kelgule lebotama minna. Aga üldiselt oli kelk siiski meie kennelpiigade jaoks, kellest oli mõnel kiirel hetkel suur abi.

Laur esindas meie koosluse soliidset poolt - jagas infot ja voldikuid (mida ka Mona-Kirke ning appi mõneks ajaks tulnud Kati tegid üliedukalt). Mingi hetk olid suur patakas paketti tutvustavaid eesti keelsed voldikud otsas ja siis nagu enam ei tihanudki uudistavaid inimesi ligi kutsuda. Aga - eks seletasime siis edasi näitlikult koeri näidates. Ahjaa -inimesed veidi aupaklikult uudistasid meid - mingid seninägematud koerad, et kas... Eks sai siis seletatud, et tegemist üliinimsõbraliku tõuga. Võite pai teha (aga hoiatasin, et pärast peab käsi pesema - muidu jääb koeralõhn manu).Ja lapsed kasutasid paitamise võimalust ülitihti.

Aga mis siin ikka seletada pikalt, las Kirke poolt tehtud pildid seletavad edasi:

Päeva lõpus märgiti hotell Räpina kelgukoerte sõidu pakett  veel auhinnaga selle eest, et tegemist oli atraktiivseima puhkuse tutvustusega.

Häid pilte leiab muidugi ka hotelli Facebooki albumist: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.486912927997181.111397.140534749301669&type=1v