Athena emakohuseid täitmas

Pidevalt kutsikatega tegeledes ei tohi unustada ka nende ema. Tiinuseaeg, poegimine, kutsikate toitmine on emase koera jaoks kokkuvõttes üks väga kurnav periood. Õnneks Athena (ka Polly puhul, aga temast kirjutan ehk eraldi edaspidi) puhul tundub kõik minevat ülihästi. Poegimisel probleeme ei olnud. Kaltsiumi puudulikkuse nõrkust (mis peale poegimist võib ette tulla) ei olnud. Muidugi söötsime kutsikaid ja nende emasid eliittoiduga - Royal Canini starteriga. Ning lisaks sai antud valikpalasid toorest lihast, kontidest. Kohupiima-hakkliha-muna jne kontsentreeritud möginaid ei olnud vaja kokku segada.

Oli mingi nädalane periood (hammaste tulek kutsikatele?), kui Athena toitis kutsikaid hardunult, kuid samas haukus suvaliselt. Hetkel on meil kuldse kutsikatel eraldi tuba, millest osa on eraldatud nende jaoks aedikuga. Athenat laseme sinna nüüd kaks korda päevas kutsikaid toitma. Ja Athena püüdleb sinna, osalt ehk lootuses leida ehk mõni põrandal vedelev krõbusk. Nüüdseks toidab Athena kutsikaid üldjuhul püstijalu. Üldiselt kutsikad väga kaua Athenat ei lutsuta - paari minutiga kaanitakse ema tühjaks.

Kuid siis, kui laseme kutsikate parve oma elutuppa - proovib Athena nendega hakkama saada lamavas või istuvas asendis. Nagu allolevalt pildilt näha - põgeneb vanaema Roosi kutsikaparve eest kuhugi kõrgemale - et seal rahus olla.

Hetkel on Athena selline tore sale koerake, kellega läheks ehk koheselt näituselegi. Muidugi - liikumist on olnud vähe ja arvatavasti lihased ehk väga trimmis ei ole.