Hebe minek

Eile oli siis päev, kui oma sünnikodust läks laia maailma meie viimane emane kuldse retriiveri kutsikas Hebe. Meie jaoks toimus kõik suhteliselt kiiresti - kell 12 Aleksandr helistas, kella kahe ajal oli Pillel võimalik veel üks kõne teha ja õhtuks oli meie juures kohal Aleksandri ja Natalja pere. Hebe oli nende väga kindel valik. Võime vaid imetleda nende väga operatiivset tegutsemist: Tallinn - Leoski vahemaa polnud miski probleem neile. Aga perekoeraks kuldse võtmise plaan oli neil juba ammune (Aleksandril kogemus muuseas napoli mastifiga).

Ka meievaheline paberite ajamine, info jagamine jne käis ülima täpsusega ja tempoga. Tegus pere - seega on loota, et ka Hebet ootab huvitav elu.

Isiklikult pean tunnistama, et just Hebe lahkumine meist oli minu jaoks sellel pikal ja arvukal kutsikateloovutamise perioodil seotud tõsise kahjutundega. Igast pesakonnast on kutsikaid, kes kuidagi eriti saavad lemmikuks. Ja eks nad ole need viimased - koos oleme pikemalt olnud ning suudad viimase 4-5 kutsika puhul süveneda nende tegemistesse, iseloomudesse, kommetesse.

Aga samas oli heameel - Hebe tundus saavat väga hea pere.