A-pesakond 3 aastane

Peale näitust otsustasime Heinile näidata kahte Wilsoni ja Roosi järglast; Lasset ja Loorat. Artemisega õnnestus Heinil kohtuda juba näitusel, seda aga hetkeliselt, kuna neil oli väljasõit maale.

Samaaegselt koerte vaatamisega pidasime maha ka nende sünnipäeva. Ikkagi 3 aastat A-pesakonnal. Kogunesime siis Lasse perenaise Pille poole. Athena Pillel oli lihtne Heinile tutvustada, et nüüd me oleme Lasse Pille pool.


Aga kõigepealt said koerad sünnipäeva puhul tordilt küünlaid puhuda;

Küünlaid oli seitse; 3 rohelist (Amor, Aristaios, Apollon) ja 4 roosat (Athena, Aphrodite, Artemis, Aurora). Koeri me ei pidanud õpetama, kuidas küünlaid puhudes kustutada. Pisike juhuslik sabaviibutus tordi kohal ja probleem oli lahenenud.


Muidugi meie neljajalgsed siiski torti ei saanud isegi maitsta, kahejalgsed istusid lauda ja pistsid koerte tordi ise nahka.

Aga midagi me siiski ka koerte heaks tegime; Heini trimmis nii Loorat;


kui ka Lasset;

Ja keda parajasti ei trimmitud, lebasid siis niisama või proovisid segadusi tekitada. Terve Pille pere oli koerte hoidmisega seotud;

Ja muidugi pärast traditsiooniline näitusfriikide üritus; koerad näituseseisakusse.

Siin siis Skylinedog Rose Aurora ehk Loora;

Rääkisime Heinile ka Loore jahisaavutustest. Ning väga muljetavaldavast liikumisoskusest.


Ja siin Skylinedog Rose Amor ehk Lasse;

Peab ütlema, et Heinile Lasse väga meeldis. Varasemalt oli ta Lasset näinud vaid piltidel. Tema hinnangul on Lassest kujunenud uhke ja ilus isane koer.

Muidugi, eks need tubased pildid nüüd kehvakesed said, aga tähtis on ju mingigi visuaalne kujuis meie kokkusaamisest - nende põhjalgi saab ühtteist meenutada.

Ja kuna kõiki koeri kohal ei olnud, siis seletasime Heinile veidike ka teiste Wilsoni järglaste juhtumisi-saavutusi. Meie inglise-eesti-soome segakeele juttu võinuks jätkuda veel kauemakski, kuid eks meil kõigil pikk ja raske päev ja vaja oli laiali minna; Heinit ootas ees pidulik õhtusöök oma võidukas Soome seltskonnas. Meil oli aga vaja jõuda oma Haanjamaa onnikesse.

Siiski lõpetuseks saime kohalolnud koertele siiski ka tõelise kingituse teha - Tartus on üks üüratu suur aed - kus ka koerad saavad vahel vabalt kihutada ja üksteisega mängida.