Bamse kohanes eluga Leoskil ülihästi. Algul olid Silva ja Torbik pidevas vaimustuses Bamsest ja rippusid takjatena isase küljes. Aga edaspidi siiski toimus rahunemine. Roosi ja Athena suhtusid sõbralikult uustulnukasse, aga seltsi ka erilist ei otsinud. Polly oli muidugi vaimustuses ja asus koheselt Bamset taga ajama.
Siiski gröönude söötmise ajal peab vaatama, et söögikohad oleks hajutatud. Torbik sähvas lõrinaga Bamse kallale, kui toit oli nende vahel. Aga Bamse ei hakanud oma võimu vastu näitama ja olukord rahunes.
Grööni koerad ei ole nunnugudzad.
Esimene jalutuskäik Bamse-Silva-Torbikuga oli üpris pingutav. Algul said minu ette Torbik ja Bamse - aga - ma ei suutnud nende kahe koera taga olla - kohutavalt kulus jõudu, et püsti püsida jne.
Ja nii me nüüd käimegi sellise järjekorraga; Pille ees Torbik ja minu ees Silva-Bamse:
Ohh millal küll paksem lumi tuleks, et näha mida koerad kolmekesi kelgu ees teeksid.
Bamse on jalutuskäikudel tubli vedaja - aga kardan, et niimoodi aeglaselt jalgsi löntsides rikun ma koerte vedamisinnu ära. Igatahes Bamset juba huvitab teeümbrus (et mis seal põldudel toimub jne). Ja eks see on ka meie jaoks harjumatu, et liikumise pealt on Bamsel vaja vahel teed märgistada.
Aga Bamse-Silva tandemi puhul on tore see, et Silva on tagasi innukate kelgukoerte klubis - paneb kui õmblusmasin piki teed - ei mingeid kõrvalekaldeid ja ehk siis saan Silvat suunates ka Bamsele eesti keele selgeks ... (muidugi mul on need norrakeelsed käsklused ka teada).
No comments:
Post a Comment