Esimesel korral me üpris suvaliselt rakendasime koerad, ette läksid Silva ja Torbik ning eraldi liinina siis Bamse. Eks Bamse oli algul veidi hämmingus - ja seisis, kui Silva ja Torbik teele käsutati. Aga siis pani temagi minema ja jõudsalt vedas. Tõsi küll, Silva hoidis eemale põllu peale ja vahetevahel oli suisa pidur. Aga ikkagi - liikumine oli tõhus ja ise pidin aitama vaid tõusudel.
Peale esimest korda otsustasime, et Bamse ja Silva olgu kõrvuti ning Torbik üksikuna ning juhtkoerana ees. Ja Silva hakkas tööle ja mulle tundub isegi, et talle meeldis. Torbik on ka enne sõite juba õhku täis ja ratsutab siis Silva seljas... eks need mingid karjamängud-paikapanekud ole - aga parem ei kommenteeri - kui ikka asja täpselt ei tea.
Üks raskemaid toimetisi on aga rakendi rakendamine meiesugustele kogenematutele - ikkagi kolm koera ja ega kõiki asju ka ei tea. Ja mõnda juppi on ka puudu (õigeid karabiine, kaelarihma ja veoliini ühendamiseks ka ei olnud köiejuppe). Ühesõnaga - üksvahe ise ka ei saanud aru, kuidas koerad ühendatud said, läksid siis sassi ja keerdu omavahel - võtad siis karabiine lahti ja ühendad uuesti, teadmata tulemust.
Aga eks kõige lõbusamalt läks kelgutamine Kirkel, lõpuks oli ta selline proff, et lasi kelgust isegi lahti ja jooksis järel veidike - et koertel kergem oleks.
Aga hakkama ta sai ja kuidas - kõike me ei näinudki. Näiteks kitsal teel rakendi ümberpööramine (nii et rakend sassi ka ei läinud). Eks vahetevahel oli tal siiski koerte kiiremaks liikumiseks kannustamisega tegemist (aga siis ta jooksis ja ka koerad kiirendasid), vahel tahtis Torbik tee äärest põlde-metsi uurida - aga ta kuuletus siiski Kirkele.
No comments:
Post a Comment