Eile siis otsisin tolmused suusad üles - ja otsustasin endale teha minimaratoni ja olümpiavaimu. Bamsele traksid külge, sinna veorihm - ja siis ma lendasin pikali - Bamse otsustas veidi liikuda. Kuidagi siis korperdasin väravasse ja olin valmis suusklema:
Ja siis vuhh... Lendasin Bamse järel kui takukoonal (täpselt ei tea, mida see endast kujutab):
Kiirust oli omajagu, nii et Pille ei saanud meid isegi teravalt pildile:
Igatahes - meil Bamsega oli väga tore kodunt eemale liuelda:
Siiski - eriti pikka maad me ei sõitnud - ehk 3 km ots ja tagasiteel võtsin umbkaudu ka aega ja ega see aeg siiski kõige parem enam ei olnud (1,5 km kuskil 7 minutit). Muidugi minu suusatamisoskused ja suusatamisjaks on miinimumi ligidane ja eks tee kulges üle mägede - kus ma suisa koperdasin. Tagasiteel hakkas Bamsegi huvi tundma ümbruse vastu (näiteks jalga tõstma), aga kuidagi saime jutule (gröönud on väga intelligentsed olevused) ja koju me jõudsime sellises keskmises tempos.
Tegelikult arvan, et ega siis Bamsegi ei saa olla mõõtmatu võimsusega - kui ikka paar nädalat trenni ei ole teinud, siis lambist ligi 100 kilose raskuse toimetamine pikal maal väsitab Bamsetki.
No comments:
Post a Comment