Kopeerin blogisse FCI grööni koera standardi. Tekst pärineb Eesti Kennellliidu koduleheküljelt (standardid).
FCI – Standard nr 274 / 21. 05. 2003 / D
GRÖÖNI KOER
(GRØNLANDSHUND) - grööni koera nimi taani keeles
TÕLGE : Pr Michèle Schneider (saksa keelde) ja redigeeritud pr
Ruth Binder’i poolt
PÄRITOLU: Gröönimaa
EESTKOSTE :. Taani
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE
AEG: 25.03.2003
KASUTUS: : Kelgukoer .
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.1
Põhjamaised kelgukoerad
Töökatseteta.
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Grööni koer on üks maailma vanimatest koeratõugudest.
Teda kasutasid eskimod juba iidsetel aegadel nii
transpordi- kui ka jahikoerana. Sugukoerte valik toimus
peaasjalikult selliste omaduste põhjal nagu jõud,
robustsus, sitkus ning vastupidavus, samal ajal kui püüeldi
ka atraktiivse välimuse poole. Oma jämedakoelise
olemusega sobib grööni koer eriti hästi inimestele, kes
naudivad elu välitingimustes. Ta on suurepäraseks
kaaslaseks inimestele, kes rändavad meeleldi metsades
või mägedes ja kelle varustust koer võib vedada või
kanda.
ÜLDMULJE :
Grööni koer on väga tugev polaarspits ja tema kehaehitus
on selline, mis tagab vajaliku vastupidavuse kelgukoera
rängaks tööks arktilistes tingimustes. Mõningane
kõikumine suuruses on lubatud seni, kuni see ei vähenda
koera töövõimet ega kehaehituse harmooniat.
OLULISED PROPORTSIOONID :
Kere kujutab endast lühikest nelinurka, kusjuures
turjakõrguse ja kerepikkuse suhe on 10 : 11. Emaste kere
võib olla veidi pikema formaadiga.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Grööni koera esmatähtsad iseloomuomadused on
energilisus, visadus ja vaprus. Ta on kirglik ja väsimatu
kelgukoer. Inimeste, võõrad kaasa arvatud, suhtes käitub
ta sõbralikult; kuna ta on aretatud rakendikoeraks, siis
pole ta seotud konkreetse inimesega ning seetõttu ei sobi
ka valvekoeraks. Samas on tal aga välja arenenud tugev
jahikirg hüljeste ja jääkarude suhtes.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lai ja veidi kumerdunud, kõige laiem osa asub
kõrvade vahel.
Üleminek laubalt koonule : Hästi, kuid mitte liiga tugevalt
väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Suur ja tumeda pigmendiga, värv on
vastavuses karvkatte värvusega; sageli on punakaskuldse
karvaga koerte nina maksakarva. Talvel võib see ka
muutuda lihavärvi (vahelduv ninavärv).
Koon : Kiilukujuline, tüvest lai ja ninaotsa suunas ahenev,
kuid mitte teravatipuline. Ninaselg on tüvest kuni tipuni
sirge ja lai.
Mokad : Õhukesed ja tihked, liibuvad tihedalt tugevale
hammastikule.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõuad korrapäraselt
asetsevate, tervete ja tugevate hammastega. Kääritaoline
hambumus.
Silmad : Eelistatavalt tumedad, kuid peavad olema
vastavuses karvkatte värvusega; veidi viltuse asetusega,
mitte välja pungituvad ega ka liiga sügaval asetsevad;
vaba ja kartmatu pilk. Hästi liibuvate silmalaugudega.
Kõrvad : Pigem väikesed, kolmnurga kujulised ja ümarate
tippudega; jäigalt püstise asetusega. Väga liikuvad ja
ilmekad iga asendi korral.
KAEL :
Väga tugev ja üsna lühike.
KERE :
Tugev ja üsna kompaktne, vaid veidi pikem turjakõrgusest.
Ülajoon : Horisontaalne või üsna veidi laskuv.
Selg : Sirge.
Laudjas : Veidi laskuv.
Rindkere : Sügav ja lai, kuid rinnakorv ei ole siiski
tünnikujuline.
Alajoon ja kõht : Järgib rinnakuluu kulgemise joont. On
veidi üles tõmmatud.
SABA :
Saba on kõrge asetusega, paks ja kohev. Võib olla selja
kohal kas kaare kujuliselt keerduv või kergelt rõngas saba.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Üldine : Eestpoolt vaadates on esijalad täiesti sirged;
tugev lihastik ja võimsad luud.
Õlad : Mõõdukalt kaldus asetusega.
Õlavarred : Sirged ja tugevad, labaluudest veidi pikemad.
Küünarnukid : Vaba liikuvusega kuid kerele liibuvad.
Küünarvarred : Sirged ja tugevad.
Randmeliigesed : Tugevad ja nõtked.
Kämblad : Tugevad ja elastsed, vaid üsna veidi kaldus
asetusega.
Esikäpad : Suhteliselt suured, tugevad ja ümarad, kõvade
küünte ja padjanditega.
TAGAJÄSEMED :
Üldine : Tagantpoolt vaadates on tagajalad täiesti sirged;
tugevate lihaste ja võimsate luudega; mõõdukate
nurkadega.
Reied : Jõulised ja hästi lihaselised.
Kannaliigesed : Jämedad ja tugevad, mõõdukate
nurkadega.
Tagakäpad : Sarnased esikäppadega.
LIIKUMINE :
Kelgukoerale on äärmiselt oluline tõhus, harmooniline,
sujuv ja väsimatu traav. Näituseringis tuleb koera esitada
lõdva rihma otsas ja mõõdukas traavi-tempos, millega
avalduksid ulatuslik esisamm ja tugev tagatõuge.
Eestvaates ei tohi grööni koera esijalad mitte „kerida“, vaid
liikumiskiiruse kasvades lähenevad esijalad sirgelt
teineteisele, kuni käpad piki keskjoont liiguvad.
KARVKATE :
KARV :
Karvkate on kahekihiline : tihe ja pehme aluskarv ning
tihe, sirge ja karm kattekarv ilma lokkide või laineteta.
Peas ja jalgadel on karv üsna lühike, pikem ja rikkalikum
on see kerel, pikk aga saba alapoolel, mis jätab sabast ka
koheva mulje.
VÄRVUS :
Kõik värvused, kas ühe- või mitmevärvilised, on
üheväärsed. Välja arvatud albiinod, mis on diskvalifitseeriv
viga.
SUURUS :
TURJAKÕRGUS : isastel : alates 60 cm
emastel : alates 55 cm.
VEAD :
Kõiki kõrvalekaldeid eelpool nimetatud punktidest tuleb
lugeda vigadeks, mille aste sõltub otseselt kõrvalekalde
ulatusest.
* Kerge kehaehitus.
* Madalajalgsus, läbivajunud kere.
* Pelglikkus.
RASKED VEAD :
* Pikk ja pehme karvkate.
* Kõrvad, mis pole täiesti püstised.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD :
* Agressiivsus või ilmne argus.
* Albinism.
* Erinevat värvi silmad.
* Sinised silmad või valkjad silmad.
Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esinevad ilmsed
psüühikahäired või käitumishälbed.
Märkus : Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt
arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Maret Kärdi tõlge
saksakeelsest originaalist, september 2003.
heaks kiidetud EKL juhatuses 22.04.2004 protokoll nr 4
Arvestades võimalikke tõlketõlgendusi, lisan lingid mis viivad grööni koera standardi kirjeldusele prantsuse keeles (FCI kodulehekülg - peab otsima 5 gruppi nimekirjast) ja Taani Kennelklubi koduleheküljelt.
Inglastel on oma FCI-st sõltumatu (kuigi tugev koostöö FCI-ga) koerteorganisatsioon The Kennel Club ja neil on mõneti teistsugune standardi kirjeldus grööni koera kohta.
No comments:
Post a Comment