Kickbike

Igasuguseid uusi plaane on peas ja osadega neist peab kohe tegutsema hakkama. Talv ei oota, koerad ei oota. Seega - hommikul vaatasin Kickbicke kodukalt, et Võrus müüakse ka seda. Ja lõuna ajal läksime poodi ja ostsime kohe ära. (mis vaja see vaja).

Ja juba õhtuööpimeduses katsetasime siis seda kickbike-t ehk siis tõukelku, mis veidi ufoliku välimusega. Esimene katsetus algas igasugu äpardustega. Kukkumine, kelk pani koos koertega plagama - nii et alles poole kilomeetri tagant saime nad kätte. Ahjaa - samaaegselt oli sõidus ka meie põhikelk. Aga kahe rakendi peale oli meil vaid üks küklooplamp. Sealt ka mõned äpardused - proovi kihutada keset pimedust kuhugi.

Aga pärast oli tore kõrvuti kulgeda ja juttu ajada. Uus tase.

Muidugi kickbikel on mõned erinevused - võrreldes puitkelguga. Põhiline - ei ole pidureid. Seepärast on 2 koeraga paras, et kuidagi hakkama saada - isegi mäest alla kimades. Tegelikult saab pidurdada - kontsad vastu maad haakida (varbad jäävad jalustele muidugi). Igatahes - kui ära harjuda - siis juhitavus isegi põhikelgust ehk parem.

Eks me nädalavahetustel tegeleme ka külaliste sõidutamisega - sõbrad-tuttavad.

Aga igasugused kauged plaanid võivad vahel lähemalgi olla, kui reaalsed võimalused. Ja mõnikord ei lähe mägi Muhamedi juurde - vaid vastupidi.

Niisiis täna tutvustasime oma kelguasjandust väiksel metsateejupil Võrumaa turismiarendajatele - perekond Veerojadele ja Anu Jõgile.

Vahepeal oli meie metsateekesele värsket lund sadanud/tuisanud ja libisemine enam hea ei olnud. Tõusudel pidi jalaga kaasa aitama. Kuna kihutamist ei olnud, siis sai kahe rakendiga kõrvuti kulgeda ja isegi juttu puhuda.

Aga vaja teistelgi sõita ja teeme siis kelgujuhtide vahetusi. Üldiselt tundub, et kickbike sobib raskematele meestele paremini, kui kergejalgsetele naisterahvastele. Pidurdamine parem - kelk kaalub kuskil 6 kg ja sisuliselt hoiaks nagu kahte grööni koera kätejõuga paigal. Muidugi - kickbike ees olid meil seekord ka noored koerad - Davis ja Elfie.

Nonii - siin on meie kickbike rakend ka paremini näha.

Üldiselt tundub, et uus tõukekelk on tore asi ja aitab meie noorte koerte liikumisõppele tublisti kaasa. Põhimõtteliselt oleks meie koertekamba peale vaja vaid ühte juhtkoera ja teised kelgud siis läheks esikelgu sabas.

Aga ikkagi - üks juhtkoer oleks risk ja pealegi tahame enamat. Kahese kelguga saavad hakkama meie külalised - isegi kui ennem ei ole neil iial koertega pistmist olnud (vähemalt kelgukoertega). Seega on igal kahesel vaja ühte juhtkoera.

Muidugi - kickbike on hea, aga eks me pea siiski tulevikus muretsema ka kerge metallist sportkelgu. (meie puitkelk on ka juba mitmest kohast kannatanud, aga mitte fataalselt).