Raske õppustel, kerge...

Meie kelgunduse esipaariks on saanud Bamse ja Daron. Bamse, kes kindlasti oma elu Norra perioodil juhtkoer ei olnud - on üpris raskesti käsitletav, jõuline ja uljas tegelane. Aga noorukese Daroniga on nad väga hea paar (vähemalt meie jaoks). Ka Daroniga oli omalajal teiste isastega kõrvuti pannes pisikesi probleeme - küttis ennast niivõrd üles, meil oli neid koos raske ette rakendada. Aga Bamsega koos - super tegijad.


Igatahes Pillest on saanud rändur - laupäeviti-pühapäeviti kaob ta selle paariga kuhugi Haanjamaa metsateedele. Ja teekonna pikkused suurenevad. Varsti hakkame vist Ilmari või Mati-Marise saunas käima rakendiga...

Niipalju siis sujuvatest asjadest. Tegelikult vahel tunnetad ikkagi suuri tagasilööke õppustel-treeningutel. Ja mõtled sellele, kui palju on vaja teha.

Neljalist rakendit me enam tükk aega ei ole kasutanud - Bamse ja Torbik selleks tööks ei kõlba või enam ei kõlba. Torbiku sõitudega on praegu kriis - osasid põhjusid arvan teadvat, aga parandada on raske.

Aga olemegi hetkel suundunud hoopis paarisrakendite õpetamisele (õigemini - koerad õpetavad meid, kuidas asju ajada - tuleb neid muidugi osata lugeda...).

Tundub - et ka Daric ja Ellard on neljalises rakendis tagumise paarina harjunud - ning kahekesi ees neist asja praegu ei ole.

Siiski õnneks teistega ehk oleks. Hakkavad juba selguma tublimad koerad. Tõelise üllatuse valmistas viimastel kordadel meie lillelaps Davis. Varasemalt kordadel oli ta küll innukas rakendisse tahtja, kuid samas arvas ta, et vahva on kalpsata ringi küll - aga parasjagu nii, et veorihm oleks lõtv.

Aga üks õhtupoolik sai esmakordselt proovitud suusavedu . Ja oh häda - noored koerad olid nõutud, mida neist tahetakse ja pöörasid eri kaugustel hoopis otsa ringi (ometigi sügisel sai küll nendega üksikuna joostud). Davis seda ei teinud.

Daronit sai juba kiidetud. Ka Elfie tundub hea olevat. Lisaks siis nüüd ka Davis. Kõik kolm (pluss Bamse) on erilised tegelased, kui näevad kelgu väljatoomist sõiduks. Sooritavad akrobaatika imesid, et kuidagi aedikust välja pääseda. Äkki saavad neist juhtkoerad? :)

Eiriku ja Esme eeldused on kõige nõrgemini mul teada. Nii ja naasuguseid käitumisi. Eks näis.

Aga erilised kiidusõnad peab ütlema vanameister Silva kohta. Kasutasime teda ülivähe, ta ju meie koertest vanim - kohe 10 aastat. Aga noorte koerte teel hoidmisel on ta ülihea, teab käsklusi ülihästi (usutavasti targim koer, keda ma olen näinud) jne. Ning kuna ta Torbikuga paaris ei ole, siis ta ka varasemaid lõdva veorihma trikke enam ei tee.

Üldiselt tundub, et koerte vedamiskombed (innukus, asend rakendis) sõltub üliväga nende endi omavahelistest suhetest - positsioonist karjas.