Esialgu sõidame Tallinna ööbima ning järgmine hommik - pool 7 oleme sadamas. Selgub kurb tõsiasi; Soome saab küll laevaga üle, aga tagasi ei tarvitse autoga saada. Üks laevaliin isegi enam ei sõida jõulude tõttu. Tagasisõitu broneerida enam ei saa. 10 minutit oli järelemõtlemiseks, ostame piletid.
Helsingi sadama piletikassas saame aru ainult seda, et peame laevale pääsu ootama kuskil elavas järjekorras enne laeva väljumist. Helsingist siis suundume Mikkeli suunas (kuskil ligi 300 km). Tundub, et Helsingis ei ole lund olnud. Aga jõulud peavad ju valged olema, ning täna hakkaski lumi sadama. Sõiduks ilmastikuolud ei olnud just kõige paremad, autoklaas jäätub pidevalt.
Teeme tee peal ka paar peatust. Mida põhja poole sõidame, seda rohkem ka lund teedel.
Pool 2 jõudsime siis Mikkeli keskturule, sealt suundusime siis mõni kilomeeter linnast välja. Ning lõpuks nägime ka Kaukot ehk Remington Razzle Dazzle`t kennelist Golsett`st. Athena suhtus Kaukosse, kui sõbralikku koera - erilist huvi üles ei näidanud. Kauko aga oli kohe huviline. Paneme siis koerad autosse tagasi. Lõpuks on meil koos neli inimest, laseme siis rihmas koerad uuesti tutvuma. Athena kõik tunnused viitasid, et õige päev saabub tema jaoks homme. Aga Kauko jaoks on alati õige päev. Koerte omavahelist kinnijäämist ei toimugi, kuid Kauko kogenud koerana siiski saab omapoolse panusega hakkama. Seetõttu hoiame siis neljakesi koeri tubli 5 minutit koos. Athena suhtub toimunusse stoilise rahuga. Paneme ta siis lõpuks autosse ja arutame, et arvatavasti tuleb suvel uuesti tulla. Homset päeva me ootama ei jää, tahame jõule siiski kodus veeta.
Kuidagi on vaja koju jõuda, siin tulevad meile appi meie soome partnerid. Helistavad sadamasse ja peale 5 minutist info vahetust, on meile õhtusele laevale piletid broneeritud. Kibekähku hüppame autosse ja alustame kulgemist Helsingi suunas. Mikkeli lähistel veedetud 1,5 tundi on läbi - ja sellestki kulus koerte paaritamisele 10 minutit. Valge aeg on kohe otsa saamas, tahaks sõita paremates tingimustes. Kottpimedus tabab meid õnneks alles 4-realisele kiirteele jõudes. Aga eks sealtki pidevalt vastutulevad autokollonnid meid pimestavad.
Aga lõpuks oleme laevas, mis on täitunud eesti ehitajate ja soome turistidega, kes suunduvad Tallinna. See jäigi meil teadmata, kas me iseseisvalt oleks laevale jõudnud.
24. detsembri esimesed minutid veedame küll laevas, aga vähemalt Eestimaa vetes - Tallinna sadamas.
No comments:
Post a Comment