Jooksuaja võlud

Athenal on siis oma jooksuaeg lõppemas. Aga 26. detsember algas Silval jooksuaeg. Tõsi küll, kuna Silva on aedikus, siis tema esimesi verejälgi ei tarvitsenud me tähele panna ja see kuupäev ei tarvitse olla lõplik tõde.

Aga meil on alati üks (või mitu) oma emaste koerte jooksuaja aktiivsuse indikaatorit. Nimelt meie külas elab Reku. Naabrite naabri vabakäigu isane, kelle esivanemaid ei oska me isegi oletada.


Pisike tore koerake, tavaelus meie kuldsete suur sõber. Aga praegu meile nuhtlus pisukeselt.

Et vaatab küll arglikult meie siseaaeda, et poleks nagu ohtu....

a
Aga see terav ninake (+ kere muude ohtlike atribuutidega) siiski kuidagimoodi meie kuldsete aiatsooni sisemusse jõuab.


Seal ta küll ohustaks ehk ainult meie siseaias vabalt kondavaid kuldseid. Kuigi ei suuda aru saada, mis valemiga see võiks toimuda.

Aga pildimasinasse ei ole ma suutnud jäädvustada Rekust pisut väiksemat koerakest (päritolu, kodu asukoht jne teadmata) . Tore valge koerake, aga Silva jooksuka esimesel päeval õnnestus tal tungida isegi gröönude aedikusse. Olin jätnud värava ja maapinna vahele kuskil 15 cm vaba ruumi (nüüd on sinna laud löödud), sellest piisas, et ta gröönude aeda jõudis. Sellepeale pistis Torbik undama (aga ära teda ei söödud) ja mina jõudsin kohale ja peletasin siis koerakese.

Pisikoerad seega gröönude aeda enam ei pääse, aga vahetevahel on meid kasvõi öösel ärevile ajanud pahase ja ärevil Torbiku jõuramine. Pulmaisased on ümber gröönude aia ja meie krundi aia välisäärtesse sissetampinud tõsised teerajad. See pidev trampimine õnneks Torbikule senini ei meeldi. (kuhugi on kadunud üks tõsine kollilaadne tegelane, kes võibolla oma müstilist hüppevõimet kasutades jõuaks ka üle aia emaste manu).

Aga eks kunagi on ju lähenemas Torbiku esimene jookusaeg (9. jaanuaril saab Torbik 9 kuuseks) ja siis ta äkki otsib juba ise isaseid.

Tore on olla 4 emase koera omanik. Kohe-kohe peaks ka Roosi jooksukas hakkama. Arvatavasti tulevikus peaksid meie koerad kõik üheaegselt indlema - aga hetkel on küll kõige mustemas perspektiivis 4 korda 3 nädalat pidevat järjestikust valveaega ja seda äkki isegi 2 korda aastas. Ise veel harjud, aga eks meie inimkülalistel ole meie juures ebameeldiv olla, kui hakkame nende uste ja väravate avamise vabadusi piirama.

Siis on olemas veel üks koerake Pressi külast, kes küll meie taluni ei konda, kuid meie jooksukas emaste jalutuskäikudel tuleb temagi kiibitsema.

Ja üleüldse, meie kelguõppe treeningud on ka veidike häiritud. Reku on tubli koerake ja siis meie seltskonna edasi-tagasi liikumistel on ta paralleelselt kaasaliikuja. Eks selline tegelane tõmbab isegi tööst (kelguvedamisest) haaratud gröönud metsa poole.