Hall ja lumi

Pühapäeva hommi oli kaunis, muru oli kaetud sätendava hallaga - samas säras majataga hommikupäike. Keda siis veel pildistada esimeste tõsisemate külmadega, eks ikka grööni koeri.

Igatahes Silva tundus ülimast rahulolust pakatamas:

Kuid esmaspäeva hommik pakkus tõelise naudingu gröönudele.

Lumi.

Punetavad roosiõied lumealla mattununa.

Ning muidugi Silva:

Polly-Athena

Koerte pildistamisel on vahel see häda, et üpris sagedasi-tavalisi olekuid ei suuda õigeaegselt jäädvustada. Polly üheks ajaviiteks on Athena kaisus või siis suisa peal - magamine.

Seekord siis proovisin, ma hilinemisega Athena peal kõrgustes (imepärane tasakaal ka magades) magavat Polly jäädvuustada. Ja jälle jäin hiljaks:

Senikaua, kui Athena pikaldaselt end püsti ajas, oli Polly juba minu juurde jõudnud kapata:


Aga õue peal oli muudki huvitavat, näiteks kont:

Kuna Athena juba teadis, et kont oli lihast puhtaks näritud, siis sai Polly seda rahus närida.

Lasse hädas Torbikuga

Vahetevahel käib meil maal "puhkamas" Lasse. Ja ta on siin hästi kodunev (ikkagi kutsikapõlve kodu). Roosi on üldiselt omaette hoidev ja oma positsiooni tähtsust hindav isiksus, seetõttu suhtleb Lasse enamasti Athenaga. Enam nad kunagisi võimumänge omavahel ei tee, selline rahulik külg-külje kõrval vedelemine. Vennake sõsaraga.

Seekord lasin Lassel põhjalikumalt suhelda meie gröönudega. Silva tundis muidugi ka Lasse vastu huvi - kuid Torbik oli huvist suisa hullumas. (kui Torbik midagi teeb, siis jäägitult, endast kõike väljapannes)


Lasse oli pikka aega üpris reserveeritud olekuga:


Aga Torbik oli sillas. Ega ma nüüd väga paljude koeratõugude mängukommetega ka eriti kursis ei ole - kuid gröönude poolt on nad minu arust erilised; välkkiired kõhulihetmised, ja siis kähku püsti jne:

Ja kui see ka ei aita, siis hetkeliselt alustada - ringikihutamist. Nagu rajutuul:


Selliste võluvate pingutuste peale, hakkas Lasseski veri keema:

Igatahes, tore kohting oli:

Topsik ja Polly

Polly on ammendamatu energiaga tegelane. Pidevalt tal on midagi teoksil. Näiteks - hetkel ta hööveldab hammastega arvutilaua jalgu - tõeline puusepp või vähemalt laudsepp. Ja töö vist edeneb, vahetevahel kostub ka mingeid norsatuse laadseid rahulolevaid häälitsusi.

Aga samas peab siiski ütlema, et Polly siiski enamikel juhtudel on säästliku eluviisiga. Ripakile jäänud söödatops oleks kuldsete puhul molekulideks harutatud. Ja Torbiku puhul suisa aatomiteks.


Kohati jääb mulle mulje, et meie pere mittekuldsed - Polly ja Torbik on kõige andunumad asjade tassijad.