Skylinedog kennelis on sündinud L - pesakond

24. märtsil sündis meie kennelis kuldse retriiveri pesakond – kaks tüdrukut ja üks poiss.

Kutsikate ema Skylinedog Rose Athena on meie Athena, Roosi tütar, meie esimese, A- pesakonna kasvandik. Athena on hästi tasakaaluka ja rahuliku loomuga, tugeva luustiku ja rikkaliku kasukaga heledamat tüüpi koer. Rohkem infot Athena kohta: http://www.kuldne.ee/koerad/emased/skylinedog-rose-athena/

Kutsikate isa Stanroph Snow Storm on Inglismaalt Stanrophi kennelist (http://www.stanroph.com/) Eestisse toodud koer Sammy. Praegu elab ta Eestis kennelis Soft Soul (http://www.kennelsoftsoul.ee/kennel.html). Sammy on rõõmsa temperamendiga ning väga heade proportsioonidega koer, kes on juba andnud silmapaistvalt häid järglasi. Rohkem infot Sammy kohta: http://www.kuldne.ee/koerad/isased/stanroph-snow-storm/

Pesakonna mõlemad vanemad on pärit tervetest liinidest ning väga heade tervise näitajatega.
Meie kenneli eesmärgiks on enesekindlad rõõmsa sõbraliku loomuga, heade tõuomadustega ja terved koerad. Loodame sellest kombinatsioonist just sellised koerad kasvatada.

Kutsikaid on kokku kolm. Athena kui jumalanna nime kandja kutsikatele oleme kõigile pannud pühakute nimed. Palun saage tuttavaks: Leopold, Lucia ja Loretta.

Leopold:

Loretta:

Lucia:

Rohkem pilte kutsikate kohta;

Kutsikad 3 päeva vanused

https://plus.google.com/photos/111577825011440189391/albums/6002084610030808881

Kutsikad 12 päeva vanused

https://plus.google.com/photos/111577825011440189391/albums/6002084610030808881

Kutsikad kolmenädalased

https://plus.google.com/photos/111577825011440189391/albums/6002087261645424577

Athena emakohuseid täitmas

Pidevalt kutsikatega tegeledes ei tohi unustada ka nende ema. Tiinuseaeg, poegimine, kutsikate toitmine on emase koera jaoks kokkuvõttes üks väga kurnav periood. Õnneks Athena (ka Polly puhul, aga temast kirjutan ehk eraldi edaspidi) puhul tundub kõik minevat ülihästi. Poegimisel probleeme ei olnud. Kaltsiumi puudulikkuse nõrkust (mis peale poegimist võib ette tulla) ei olnud. Muidugi söötsime kutsikaid ja nende emasid eliittoiduga - Royal Canini starteriga. Ning lisaks sai antud valikpalasid toorest lihast, kontidest. Kohupiima-hakkliha-muna jne kontsentreeritud möginaid ei olnud vaja kokku segada.

Oli mingi nädalane periood (hammaste tulek kutsikatele?), kui Athena toitis kutsikaid hardunult, kuid samas haukus suvaliselt. Hetkel on meil kuldse kutsikatel eraldi tuba, millest osa on eraldatud nende jaoks aedikuga. Athenat laseme sinna nüüd kaks korda päevas kutsikaid toitma. Ja Athena püüdleb sinna, osalt ehk lootuses leida ehk mõni põrandal vedelev krõbusk. Nüüdseks toidab Athena kutsikaid üldjuhul püstijalu. Üldiselt kutsikad väga kaua Athenat ei lutsuta - paari minutiga kaanitakse ema tühjaks.

Kuid siis, kui laseme kutsikate parve oma elutuppa - proovib Athena nendega hakkama saada lamavas või istuvas asendis. Nagu allolevalt pildilt näha - põgeneb vanaema Roosi kutsikaparve eest kuhugi kõrgemale - et seal rahus olla.

Hetkel on Athena selline tore sale koerake, kellega läheks ehk koheselt näituselegi. Muidugi - liikumist on olnud vähe ja arvatavasti lihased ehk väga trimmis ei ole.

Athena kutsikad

24. oktoober 2011. a poegis Athena: 4 emast ja 6 isast vahvat kuldse retriiveri kutsikat.

1. 10.30., isane, 450 grammi
2. 11.05., emane, 419 grammi
3. 11.22., emane, 370 grammi
4. 11.43., isane, 455 grammi
5. 12.03., emane, 345 grammi
6. 12.10., isane, 435 grammi
7. 13.24., isane, 420 grammi
8. 13.34., emane, 380 grammi
9. 14.12., isane, 430 grammi
10. 14.45., isane, 455 grammi

Kutsikate ootus oli suht pikk, pühapäeva hommikul muutus Athena rahutuks, kell 6 õhtul alustas aktiivset hingeldamist-ähkimist (katsusin südant, see oli ikka väga kiire käiguga), terev öö sai valves oldud -aga algus alles esmaspäeval 10-ne ajal.

Kutsikad on väga elujõulised, häälekad, pika kaelaga ja suhteliselt kergema kondiga võrreldes eelnevate meie kuldse retriiveri pesakondade kutsikatega. Loomulikult kõik on üliheledad - sest isaks neil ju Livia koer (kennel Guldfynds) Toru ehk siis Dewmist Lord of the Manor.

Lasteaias

Ühel maikuu päeval käisime Polly, Athena ja Bamsega lasteaias. Suur-suur perepäev oli, kus kavas igasugu asju mis lapsi ja nende vanemaid võiks huvitada. Näiteks päästeameti meeste tegemised ja tehnika. Või siis erinevad koeratõud - meie kenneli koerte näitel (töökaaslane ning lapsevanem Diana meelitas meid sinna).

Kuna koeri kolm, siis pidi Diana Pollyt näitama.

Athena kõrvalt sai siis Pille koertest mikrofoni juttu puhuda. Mina aga ohjasin kõigest väest kaelarihma kaudu Bamset. Ja kui ma siis lõpuks demosin Bamset veoasendis (traksid, endal vöörihm), siis sõbralikult müta-müta laste poole jooksev Bamse pani rahva ahhetama.

Koerte vastu oli huvi suur, kaasa võetud mõnikümmend flaierit grööni koertest (kelgukoerte tegevusalade tutvustus ka seal) kadusid hetkega laste kätesse.

Meenutusi vanast aastast

Uus aasta on küll käes, aga vähemalt talv jätkub vanas vaimus - ehk siis taevast tuleb lumelisa.

Aga detsembri 30-ndal päeval oli selline haruldane ilmake, et päikest isegi paistis. Egas midagi, fotokas kaasa ja kuldseid pildistama kuldses talveilmas. Tõsi küll - piltidel kuldne lumi moondus sinakamaks.

Aga Roosi kuldne kasukas siiski kumas.

Athena ja Roosi kasukate värvi erinevus valge lume taustal oli eriti kontrastne.

Aga ega siis Athena ei ole ka lumivalge koer - vähemalt võrreldes lumega.

Loojuva päikese taustal on aga kõik koerad lihtsalt tumedad.

Koerad jooksid nagu ikka. Aga kuna hanged teeäärtes kõrged, sai küürutamata lumme sukelduda.

Hangest ülevaatamine aga nõudis juba esikäppade abi.

Aga umbes poole tunnise liikumise järel - lõpetasid koerad edasi-tagasi saalimise ja hakkasid hoopis seisatuma.

Põhjus lihtne - käpapadjakeste vahelised karvad paakusid lumes jääks ja nii tegelesid koerad vahetevahel oma käppade lutsutamise-närimisega.

Aga uue aasta esimene jalutuskäigu eelselt on neid veidi trimmitud ja seda eriti käppade juurest.

Reedel oli Athena linnas meiega kaasas, sest et õhtul oli vaja sõita Tartu silmakontrolli. Aretusnõuete jaoks on ettenähtud terved silmad. Ja eelmine kontrolli terveks tunnistamise paber oli pea äsja kaotanud oma kahe aastase kehtivusaja.

Aga eelnevalt tegime siis ise mõned pildid Athena silmadest - minu silmade järgi täitsa OK... Võrus oli mõnus tavaline talveilm - Monikat ei olnud eriti märgata. Eks meie kandis ekstreemilmad ongi mõneti teistel aegadel kui mujal Eestis ja seetõttu uudistekünnist need ei ületa. (viimastel aastatel on talviti ikka üks päev -öö olnud, kus oma mägedeonnist välja sõita ei saa).




Õhtul pimedas sai siis kiirsööst Tartusse Janne Orro kliinikumi tehtud - selgus et dr Ülle Kell ei leidnud Athena silmadest mingit patoloogilist janti. Tegelikult - millegipärast ma selles ei kahelnud hetkeksi - põhimure mul ikka oma silmade pärast - kuidas need suudavad autot juhtida pimedas ja kohati tuisku mattunud Tartu - Võru teel. Aga ei midagi erilist ka ei olnud ning ka Haanja - Vastseliina maantee oli vist mõni tund varem puhtaks lükatud ja nii me jõudsimegi kõik tervetena koju tagasi.

Sillamäe

Kunagi paar kuud tagasi sai pähe võetud, et peaks ikka sel aastal ka näitustel käima. Kui see mõte meil tuli, oli võimalik regada veel Tartusse ja Sillamäele. Muud näitused olid juba kas ära olnud või regamine läbi. Tartus sai Athenal juba edukalt käidud, kirjas oli aga veel Sillamäe. Otsest vajadust sinna minna enam ei olnud (SERT-e enam vastu võtta ei saanud), aga meie palumise peale oli ennast kirja pannud ju ka Athena õde Artemis. Artemis ei ole praktiliselt üldse näitustel käinud, seetõttu ikka Pille-Athena läksid ka kohale - Artemisele julgustuseks, eeskujuks.

Ja läks meiesugustel võsast tulnutel jällegi ülihästi. Ehkki seekord ei olnud meil Heinit ega Liviat koera näitamas, tulid Athena ja Pille emaste avaklassis serdiringi võitjaks. Ehkki SERTi vastu võtta ei saanud, oli Pillel ülihea SERT loovutada .... Artemisele, kes tuli avaklassis teisele kohale! Lõppkokkuvõtteks siis Athena oli PE2 ja Artemis PE3. Parim emane ja ühtlasi ka tõu parim oli juunioremaste võitja; Siimline's Xpert to Greenhill's.

Parimaks isaseks sai Heili koer Tenfield Tori alias Alvin (see oli temale ühtlasi ka kolmas vajalik sert "teel tähtede poole") - väga tore uudis, sest Alvin on meie suur lemmik.

Artemist esitles Lolita Tilga, kes ka trimmis Artemist näituseks - tuhat tänu talle! Eks Lolital oli üpris raske vist ringis, sest Artemis suhtus näituseringi kui agility rajasse - kus tuleks iseenese kiirust arendada koos kujutluslike agyliti elementidega. Aga hakkama nad said ja Artemise peremehel Ilmaril vist seekord igav ja tüütu ei olnud - vaadates näitust.

PIllel ja Ilmaril oli koguni nii põnev, et polnud aega piltigi teha, kuigi fotokas sai neile kaasa pandud...

Aga õnneks saime pilte Heililt. Siin aga Heili näitusekokkuvõte oma koduleheküljel.


Skylinedog Rose Artemis:


Skylinedog Rose Artemis:


Skylinedog Rose Athena:


Skylinedog Rose Athena:

Teine Tartu näituse päev

8. november ja uuesti pilgeni koeri ja Inimesi täis Tartu näitusehall. Tosi küll - kuldsete ringi asukoht on nüüd mujal ja ka kohtunikuks on meil hoopis härrasmees Portugalist; Jose Homem De Mello. Ning Monika ei olnud enam ringisekretär, vaid hoopis ringikorraldaja. Kõik muu oleks Nagu eile; Soome-Eesti-Venemaa-veidi ka Leedu koerte maavõistlus. Tundus et kõik eilsed koerad platsis + veel 2-3 uustulnukat.

Aga oli veel erinevusi - Nagu Monika täheldas; Täna on roosam päev - st roosasid linte (suurepäraseid) jagus koertele suuurusjärk Rohkem kui eile. Meile siiski päev nii roosiliselt ei alanud. Skylinedog St Castor (Nii nagu eile - ka täna esimene näituseringi mineja) ei saanud EAH-d, sai vaid suurepärase kirjelduslehe. Senikaua kui me kambakesi kirjelduslehte degusteerisime juhtus minu kogemuste jaoks haruldane asi - härra De Mello võttis aja maha ja tuli meile lahkelt seletama Nestori hetke näitusetulemusi. Kahjuks ma ise seda lugu ei kuulnud, näitusekirjeldust ka pole käepärast, seepärast ei oskagi kirjeldada - mis ja kuidas.


Aeg lendas kiiresti ja järsku oli Heini Athenaga siis ringis;

Ning siis tabas minusugust passiivset näitusevaatlejat tõeline hasart, sest et Heini-Athena koostöö sujus ja tulemused võtsid järjest kõrgemaid pöördeid. Pidin isegi Pillele seletama - Mis toimub, et Athena võitis emaste ava, ja nüüd on serdiring jaseal tšempionite rida ja seal Athena ja nüüd siis on ka juunior emased platsis ja nüüd millegipärast jookseb Heini Athenaga rivi eesotsas ja nüüd ta sinna jäigi pidama-seisma ja näe - parim isane Roy tuli ringi ja ... Ahh, kus siis Athena kohta?, Heini kohta Royga jooksmas ja Athena jookseb ka ja lõpuks koerad seisma ja kohtunik näitab Athena händlerile (ja Athenale) VSP rosetti ja koheselt Heinile (ja Royle) TP rosetti.

Fantastiline!

Niisiis - vasakul on Athena ja paremal Roy;

Kahju Ainult, et ma seniajani ei tea selle soome neiu nime, Kes Athena meie selle aasta tipppildiks paika pani.


Mõneti meenutab Tartu Näituse tulemus Soome Võitjat 2 aastat tagasi. Siis sai Tõu Parimaks samuti Roy ja emaste võitjaks oli Wilsoni tütar Jenna ehk Croisantin Lady Linchpin.
Ning Jenna händleriks oli Heini.

OK. Siin on siis Athena;






Ning Athena ja Pille - samal õhtul kodus, saagiks 3 rosetti;

Nii. Nüüd on Athenal 3 serti olemas, võiks äkki vermima Ch tiitlist unistama?
Aga eks see kõik sõltub siiski meist, et kuidas me suudame Athena varjusurma jäetud jahiinstiktid taas äratada ja ka vajalikud oskused õpetada. Kas meil jätkub selleks püsivust, tahtmist ja oskust?


Aga Athenal pole meie unistustest midagi, Tema tegeleb koheselt reaalse jahiga. Kuskil lauavirna all oli miski saakloom;

A-pesakond 3 aastane

Peale näitust otsustasime Heinile näidata kahte Wilsoni ja Roosi järglast; Lasset ja Loorat. Artemisega õnnestus Heinil kohtuda juba näitusel, seda aga hetkeliselt, kuna neil oli väljasõit maale.

Samaaegselt koerte vaatamisega pidasime maha ka nende sünnipäeva. Ikkagi 3 aastat A-pesakonnal. Kogunesime siis Lasse perenaise Pille poole. Athena Pillel oli lihtne Heinile tutvustada, et nüüd me oleme Lasse Pille pool.


Aga kõigepealt said koerad sünnipäeva puhul tordilt küünlaid puhuda;

Küünlaid oli seitse; 3 rohelist (Amor, Aristaios, Apollon) ja 4 roosat (Athena, Aphrodite, Artemis, Aurora). Koeri me ei pidanud õpetama, kuidas küünlaid puhudes kustutada. Pisike juhuslik sabaviibutus tordi kohal ja probleem oli lahenenud.


Muidugi meie neljajalgsed siiski torti ei saanud isegi maitsta, kahejalgsed istusid lauda ja pistsid koerte tordi ise nahka.

Aga midagi me siiski ka koerte heaks tegime; Heini trimmis nii Loorat;


kui ka Lasset;

Ja keda parajasti ei trimmitud, lebasid siis niisama või proovisid segadusi tekitada. Terve Pille pere oli koerte hoidmisega seotud;

Ja muidugi pärast traditsiooniline näitusfriikide üritus; koerad näituseseisakusse.

Siin siis Skylinedog Rose Aurora ehk Loora;

Rääkisime Heinile ka Loore jahisaavutustest. Ning väga muljetavaldavast liikumisoskusest.


Ja siin Skylinedog Rose Amor ehk Lasse;

Peab ütlema, et Heinile Lasse väga meeldis. Varasemalt oli ta Lasset näinud vaid piltidel. Tema hinnangul on Lassest kujunenud uhke ja ilus isane koer.

Muidugi, eks need tubased pildid nüüd kehvakesed said, aga tähtis on ju mingigi visuaalne kujuis meie kokkusaamisest - nende põhjalgi saab ühtteist meenutada.

Ja kuna kõiki koeri kohal ei olnud, siis seletasime Heinile veidike ka teiste Wilsoni järglaste juhtumisi-saavutusi. Meie inglise-eesti-soome segakeele juttu võinuks jätkuda veel kauemakski, kuid eks meil kõigil pikk ja raske päev ja vaja oli laiali minna; Heinit ootas ees pidulik õhtusöök oma võidukas Soome seltskonnas. Meil oli aga vaja jõuda oma Haanjamaa onnikesse.

Siiski lõpetuseks saime kohalolnud koertele siiski ka tõelise kingituse teha - Tartus on üks üüratu suur aed - kus ka koerad saavad vahel vabalt kihutada ja üksteisega mängida.

Athena, Satu ja Nestor.

Tartu näitusel me eriti pilte ei teinud. See on ikka väga suur töö - pildistada kõiki näitusekoeri ja pärast pead vaeva nägema - et ka nimed pildi juurde saaks. Ja kui ei ole peegelkaamerat, siis sisetingimuistes on isegi proffil raske häid pilte saada.

Aga kui vähegi võimalik - hea taust, segavad asjaolud puuduvad, valgus ka talutav ning koeri on kantseldamas proffesionaalid - näiteks Livia ja Heini, siis saab neid pilte isegi ehk ülearu. Suisa terve albumitäis.

Tegin siis väikse valiku sealt.

Skylinedog Rose Athena (Athena)...Skylinedog St. Castor (Nestor)...Skylinedog St. Cecilia (Satu)

Skylinedog St. Castor ehk Nestor;

Skylinedog St. Cecilia ehk Satu;

Skylinedog Rose Athena ehk Athena;

Esimene Tartu näituse päev

Viimati olime oma koertega näitusel eelmise aasta augustis. Päris pikk vahe. Igatahes Liviale tundus see juba imelik ning ta soovitas tungivalt siiski ka näituste vastu huvi tunda.

Ja tõesti, miks ka mitte. Tartu näituste regamine oli küll juba lõppjärgus ning osalustasu üüratu - aga samas üks kord aastas võib ikka ju osaleda. Kogemuste saamise mõttes ja eks ennast peab ka niisama näitama.


Athena oli poegimisest ammu kosunud (kutsikad juba 8 kuud), suvine karvavahetus ka unustatud nähtus, egas midagi - lähme proovime. Ja meie suureks rõõmuks olid Athena kutsika Nestori (Skylinedog St. Castor) omanikest Heigost ja Reginast;





.......saanud suured näitusehuvilised. Ja seda ilma meie erilise pealekäimiseta, sest ega siis hobisid saa vägisi kellelegi pähe määrida.


Tõsi küll, Nestor oli parimas pubeka eas ja näitusering oli tema jaoks üks tore koht, kus metsiku mustangina ringi hüpelda:





Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Meie kõigi õnneks oli kohal ka Heini kaugelt Kajaanist. Heini on ju Athena isa Wilsoni ehk Daily Rays Royal Sun Rise omanik. See et ka Heini saabub Eestisse ja just Tartu näitusele oli meie jaoks rõõmus üllatus (selgus peale koerte näitusele regamist). Heini oli nimelt siin oma händlerioskusi tööna rakendamas - kennel Majik`i tippkoera Roy ehk siis Royal Salute Du Pays De Boheme näitajana veteranklassis.


Igatahes Heini mõne sekundiga taltsutas Nestori ja tegi temast EAH saaja ja tõu parima kutsika tiitli omanikuks;





Igatahes - kohtunikul jagus kiitust ja vaimustust Nestorile ka eraldi suulise loenguna. Ja muidugi juhtis ta ka tähelepanu mõningastele asjaoludele, millele edaspidi tähelepanu pöörata (kiire kasvu tõttu ei olnud üks käpp kõige ideaalsem).


Aga siis tuli aeg Athenal koos Heiniga ringi minna. Jälle olime üllatunud, kuidas Heini tegi Athenast ühe toreda erksa koerakese. Tõsi küll, ühtteist jäi täna veel väheseks siin ringis.
"Ainult" hinne "väga hea" - mitte aga "suurepärane". Kohtunikuks oli täna siis proua Anne Tove Strande Norrast, kes jagas suurepäraseid vaid üksiti ja sedagi rohkem isastele. Tegelikult, eks igal kohtunikul on ju oma hindeskaala ja tüübieelistus. Seekord Athena tugevus ei olnud soosituim omadus. Lisaks olid ka Athenal ka mõningased vead - midagi olla häda jooksus, kuskilt kohast võinuks kõhnem olla. Aga muidu kõik very.... Niisiis, hoolimata kõigest - meie hindasime kohtuniku suurepäraseks.


Aga lisaks oli näitusel veel koos Liviaga ju ka Satu ehk Skylinedog St. Cecilia - tõsi küll - ainult turistina. Aga usun, et Satul oleks lööki olnud ka näituseringis;

Egas midagi; lõpuks hõivasime näituse tühja peaplatsi ja jäädvustasime Athena ning tema kutsikad Nestori ja Satu (kahju, et Milla puudus) koos ühele pildile;

Kui juba jutt koerte veresugulusele läks, siis on kuidagi kujunenud, et ka ühise liini koerte omanikud ning kasvatajad suhtlevad tihedamini. Näitust vaatamas oli ka Wilsoni kasvataja Helena Varjamo (kennel Daily Rays), kes siis jagas omi kogemusi meilegi.


Ja muidugi oli kohal ka Monika (Athena vanaisa Jake omanik). Temal aga aega ei olnud jutuajamisteks, sest oli hõivatud ringisekretäri pingelisest paberitega tööst;





Monika abi olime saanud juba varem. Athena selle nädalavahetuse suurepärase kasuka trimmijaks oli ju Monika. Tõsi küll - eks ta nende meie A-pesakonna Tartu koertega (+ Athena) hädas ole pidevalt - jääkarude trimmimine ei ole kõige kergem töö.


Meie jaoks näitusepäeva siis lõpetasid mõningased lõppvõistlused, Nestor ja Heini kõigi tõugude parima kutsika valimistel kuhugi küll ei jõudnud, see eest veteranide lõppvõistlus pakkus tõelist kaasaelamist. Heini ja Roy saavutasid parima veterankoera tiitli;