Uus elu

Väga tore on kuulda ja näha meie kutsikate uuest eluolust jutte ja pilte.

Edastan siis Marriti kirjelduse Gustavi uuest elust;

"Rõõm teatada, et ka tänane päev on läinud väga hästi. Tundub, et nimi
on juba enam-vähem selge ja ka käsklus "ei tohi" peatab juba mõningad
tegevused. Öö möödus päris rahulikult. Eraldasime ta esikusse koos oma
pesa ja veekausiga, mõned mänguasjad ka seltsi. Nuttis ta korraga 5-7
minutit ja jäi siis magama, nii umbes 3-4 korda öö jooksul. Üks õhtune
ja hommikune pilt on lisatud meilile. Praegu maadleb ta oma suure
kaisuloomaga, mille Uku oma varudest Kustile loovutas. Isu on väga hea
olnud. Kui ta täna üksi jäi, siis ei olnud ei minnes ega ka tulles
mingit niutsumist kuulda. Tundub väga leplik ja arukas kuts olevat".




Tagantjärgi edastan uudiseid ka meie esmalahkuja Griori esimesest ööpäevast. Kutsikas olla imehästi kohanenud uue koduga. Eriti rõõmustav oli kohene sõbrunemine kassiga - mängivad ja magavad koos. Üleüldse Griša pidavat olema aktiivne tegelane ja kui ta aktiivne ei ole - siis ta lihtsalt magab... Aga ega tema elu siiski plekitu ei ole, elutegevuse vedelaid ja tahkeid jääke peab ikka siit ja sealt koristama. Vaibad kolisid hirmunult panipaika.

Skylinedog St. Cecilia on nüüd Läti Võitja

Vaevu jõuan Livia ja Satu edukad näitusetulemused blogisse kanda, kui uued võiduteated laekuvad.

Äsja saime teada, et Satu sai täna Riias rahvusvahelisel näitusel (kohtunik Norrast, Per Kristian Anderson) oma järjekordse CASIBi ja sai ka tõu parimaks emaseks kuldsete seas.

Ja eks see tulemus on kindlasti väga hinnatav, sest kohal lisaks Eesti konkurentidele ka tippkoerad Soomest, Lätist jne. Kokku umbes 40 koera.

Satu on siis Läti tšempion (kui tõukatse ära teeb) nüüd! Au Liviale!

Skylinedog St. Cecilia järjekordne võit

6. märtsi 2011. a Tallinna rahvuslikul näitusel (kohtunik Irina Azen, Valgevene) läks Livial ja Satul jälle ülihästi - sert ja tõu parim. Satul läheb ikka ülihästi, iga teine näitus sert jne ja seda väga arvestatavas konkurentsis. Ega rohkem ei oskagi kommenteerida, eriti kui ise kohal ei olnud.

Satu

Parem hilja, kui mitte kunagi. Aga alles nüüd jõuan märkida, et päev hiljem peale kuldsete retriiverite erinäitust - oli Livial ja Satul üliedukas päev Tallinna rahvusvahelisel näitusel. Kohtunik Dusan Paunovic Serbiast. Ühesõnaga - Satu oli emaste kuldsete retriiverite seas parim ehk siis VSP ja muidugi CACIB. Kuna ise me kohal ei olnud, siis illustratsiooniks eelmise erinäituse päeva mõned pildid. Usun - et Satu oli sellel näitusel sama tubli ja kena (kui eelmine päev) - aga tähtede seis (kohtunik) soosis just neid sel pühapäevasel päeval.




Seda veel, et laupäevase erika lõpus tunnustati Liviat veelkord tõuühingu poolt - Satu oli 2010. aasta emaste juunior koerte seas parim näitusekoer.

Egas - midagi tunneme meiegi rõõmu Livia ja Satu eduka koostöö üle.

Erinäitus

Laupäeval oli Tallinnas kuldsete retriiverite erinäitus, kus käis vaatlejana Pille. Mina ei käinud, aga proovin ühtteist piltide ja juttude põhjal toimunust kommenteerida.

Kohtunikud olid vanalt healt Inglismaalt.

Isaste kohtunik Kim Ellis - kennel Tenfield. Sealt on pärit ka Heili koer Alvin ehk siis Tenfild Tori. Ja Alvini ja Roosi ühendusest on siis siin ilmas meie kenneli F-pesakonna koerad. Ka Pille on koos Heiliga Tenfildi kennelit külastanud.


Pildil aga hindab Kim Monika Danat, kellest sai siis tõu parim veteran.

Emaste kohtunikuks oli Val Treskaskis, kennel Steval. Pildil näitab Livia Satu`d (Skylinedig St. Cecilia).

Inglismaa seltskonnas oli ka Elaine Bond, kennel Trebell - kelle pool viibimist Pille alati hea sõnaga meenutab.

Kui nii mõnelgi näitusel vahel tundub, et võrdsete koerte puhul antakse koha eelistus heledatele kuldsetele ning tumedamad peavad oma koha eest päikese ees enim võitlema, siis inglaste hinnang selle nahka ei lähe. Niisiis meie Roosi sugulane - Cayring Eliza Everard (Ritzilyn Jimmy Mac ´+ Guldfynd's Alter Ego - kes oli AVA 1 (27 koera).

Viimastel aegadel piilume alati näitustel Stanroph Snow Stormi. Tore koer.

Aga siin saavad kokku vend ja õde ehk siis Nestor (Skylinedog St. Castor) ning Satu.

Castoril näitusel kõige paremini ei läinud. Kirjelduslehes kirja pandus siiski midagi eriti hullu ei olnud. Arvatavasti tõesti ei olnud ta lihaste poolest kõige paremas vormis, aga mis teha kui peremees peab tööasju ajama Soomes. Niisiis kodukoer, kes elab näitusekauget elu. Üks asi siiski kirjelduslehes läks veidi viltu - nii nagu arvukas osalejate seltskond ka ise tõdes - Castori hambad ei olnud "viltused".

Heigo muidugi ise ei söendanud näituseringi minna. Aga appi tuli Leena Edula (kennel Fairy Sunrise). Pille sõnul näitamine oli ülihea. Aitäh.

Üks asi vist mõjutas veel Castori hinnet - trimmingut ma ei oska hinnata, aga pilte põrnitsedes tundub - et kaelale oli vist liialt palju karvu jäänud, mis teatud asendist teevad selle niiöelda lühikeseks-paksuks.

Ahjaa - leidsin Pille albumist ühe pildikese, mis mulle meeldib. Koerad oskavad puhata!

Aga Satul läks suurepäraselt - hinne suurepärane, kuid sel päeval ta siiski asetust ei saanud. Sellegipoolest lõppes tema kirjeldus lausega: väga kvaliteetne emane. Aga kõik päevad pole vennad ja seetõttu pühendan ma Satule eraldi blogijutu.

Aga põhjust on veel meie koertest rääkida. Turistkoerana oli näitusemeluga tutvumas ka Flint.

Eks tedagi siis väljaspool näituseringi väntsutati näituseasendisse. Usun et Flindil on perspektiivi ka näituseringis.

Luunjas Satu jälle edukas

Pühapäeval Luunjas oli Livial ja Satul jälle edukas näitusepäev.

Ise kohal ei olnud, aga Pille oli pildistamas, seepärast saab vähemalt omi pilte postitada.

Edukas oli päev seetõttu, et Satu oli järjekordselt parim juunior emane koer. Ning sai loovutada oma serdi järgmisele koha saavutajale.

Emaste valikus saavutas Satu kolmanda koha.

Aga see pilt meeldis mulle seepärast, et ringijooksudes võis tunnetada tõsist sportlikku kiirust. Ja seda mitte ainult kuldsete ringis, vaid ka tagapoolses ringis käis tubli koera näitamine.

Satu - juunior tšempion

Laupäeval oli siis selline oluline päev, et Livia oli Satuga Viimsis näitusel (kohtunik Anna Brankovich Serbiast) ja sai siis kolmanda serdi. Vähe sellest, Satu oli ka kuldsete parim emane koer. Ühesõnaga - Satu on nüüd siis juunior-tšempion (OK - eks selle kinnitamine võtab veel oma aja).

Vahva.

Ise me kohal vaatamas muidugi ei olnud ja ega ka pilte pole tollel päeval toimunust meile ette sattunud. Aga Heili oli piltnikuna järgmisel päeval kohal ja pildistas siis Liviat ja Satud tagantjärgi.

Pühapäeva näitusel nii üliedukad ei oldud, juunior emaste seas saavutas Satu teise koha. Aga eks Satu oli ju sama, mis eelmisel päeval - vaid kohtunik (Elena Belkina Venemaalt) ja muud pisiasjad ehk teised. Tol päeval võitsid ringis Venemaalt pärit koerad. Ahjaa - jälle peab tõdema - et kui Satu ja tema emme Athena on karvutud - siis läheb neil näitustel ülihästi.

Satu tähelend Räpina näitusel

10. juuli 2010. a Räpina - rahvuslik näitus. Kohtunik Svein Bjarne Helgesen - Norrast. Ning Livia oma koera Satuga (ehk Skylinedog St. Ceciliaga). Ja meie pealtvaatajana - lisaks turistiklassis osalemas meie nooruke gröönu Davis.

See päev oli tõesti väga tore - sest Livia saavutas Satuga juuniorkoerte seas pea kõik - mida võimalik oli. Et siis juba etteütlevalt - kõikide tõugude parimate juuniorkoerte seas 4-s koht. See on ikka väga vinge saavutus, arvestades et sellel võistlusel kõige suurem konkurents.

Aga alustaks siis algusest. Kui me kohale jõudsime suure hilinemisega, siis veel kuldsete näitusering ei olnud veel alanud. Aga see eest oli alanud lämmatav lõunane kuumus. Nii et, juba enne näituseringi olid kõik osalised üpris muserdatud kuumusest.

Ja kuna koertel käin kuumaregulatsioon keele kaudu, siis sellel päeval demosid kõik koerad vabatahtlikult omi hambaid ja muidugi ka keelt (viimane siiski näitusekirjeldustes ei eksisteeri).

Kohtunik kaugelt põhjamaisest kargest Norrast nautis suveilma ja mis siin kaunimat - kui jooksev kuldne retriiver. Ainult osalistel...

Vahetevahel sai seista ka - aga ega seegi ju lihtne tegevus ei ole händlerile: säti muudkui jalgu-pead-saba paika. Õnneks Satu on kuldne, kes laseb ennaste stoilise rahuga millimeetri kaupa ringis sättida. Aga ilma Livia suure tööta see ei olnuks võimalik.

Aga põhiliselt siiski see päev seisnes jooksmises. Iga koera väljalangemisele eelnes kõikide koerte ühine võrdlusjooks. Märkamatult suutis Livia Satuga joosta parimaks emaseks juuniorkoeraks. Tasuks siis Satu teine sert näitustelt. Aga siis oli veel ju võrdlus parima isasjuunioriga:

Ning ennäe - Satu sai kuldsete ringis parimaks juuniorkoeraks.

Jäime hoolimata pikast palavast jooksupäevast siis lõppvõistlust ootama. Päris huvitav oli igasugu parimate väljaselgitamisi jälgida. Aga kohati oli minu kohalolu Davisega arvatavasti vahetevahel pealtvaatajatele koormav. Sest et, ma õpetasin Davisele seltskonnaelu ja julgeks saanuna (mida aeg edasi, seda enam) otsustas Davis oma soovidest ja soovimatustest teatada valjuhäälse häälitsusega - nii et proovisin taanduda ülejäänud seltskonnast. Aga oma esimesed sammud päeva alguses tegi Davis üpris kõhklemisi ja alles poole päevaga sai tal saba rõngasse ja hääle ülesse. Aga üldiselt oli Davis suur lemmik rahvale - ikka ja jälle tuldi ligi ja huvituti - mis koeraga tegemist.

Aga lõpuks siis jälle Satu edenemine konkurentsis - märkamatult valik 7 hulka:

Siis veidi jälle jooksu (tõsi küll - lennukus jooksul veidi vähenes - ikkagi pingeline päev seljataga) ja seisu - ning Satu saavutas uhke neljanda koha kõikide juuniorkoerte seas.

Võibolla kohtunik kaugelt Gruusiast oli male-kabe fänn - sest et lõppjärjestuses oli koerte värvigamma - must-valge-must-valge.

Igatahes - tore päev. Mis lõppes Leoskil šampuse, põdraprae (toodi Alo ja Livia poolt), Ilmari suitsusauna ja mõne (sest järgmine päev ju uus näitus) veinipokaaliga.

Satu - tõu parim juunior.

Sillamäel oli laupäeval näitus. Ja Livia näitas seal Satud (Skylinedog St. Cecilia) - kellel läks ülihästi. Ikkagi tõu parim juuniorkoer. Sert.

Kahjuks ei ole näitusest ühtegi pilti. Seetõttu panen blogisse eelmise aasta sügisese Satu pildi.


Tundub - et Sillamäe on Liviale üks edukas näitusekoht.

Camilla, Satu ja Nestor aastased

Skylinedog St. Camilla (ehk Satu), Skylinedog St. Castor (ehk Nestor) ja Skylinedog St. Cecilia (ehk Satu) poseerivad kahe kuu vanustena:

Äsja said nad aastaseks. Õnnitlused!

Athena, Satu ja Nestor.

Tartu näitusel me eriti pilte ei teinud. See on ikka väga suur töö - pildistada kõiki näitusekoeri ja pärast pead vaeva nägema - et ka nimed pildi juurde saaks. Ja kui ei ole peegelkaamerat, siis sisetingimuistes on isegi proffil raske häid pilte saada.

Aga kui vähegi võimalik - hea taust, segavad asjaolud puuduvad, valgus ka talutav ning koeri on kantseldamas proffesionaalid - näiteks Livia ja Heini, siis saab neid pilte isegi ehk ülearu. Suisa terve albumitäis.

Tegin siis väikse valiku sealt.

Skylinedog Rose Athena (Athena)...Skylinedog St. Castor (Nestor)...Skylinedog St. Cecilia (Satu)

Skylinedog St. Castor ehk Nestor;

Skylinedog St. Cecilia ehk Satu;

Skylinedog Rose Athena ehk Athena;

Esimene Tartu näituse päev

Viimati olime oma koertega näitusel eelmise aasta augustis. Päris pikk vahe. Igatahes Liviale tundus see juba imelik ning ta soovitas tungivalt siiski ka näituste vastu huvi tunda.

Ja tõesti, miks ka mitte. Tartu näituste regamine oli küll juba lõppjärgus ning osalustasu üüratu - aga samas üks kord aastas võib ikka ju osaleda. Kogemuste saamise mõttes ja eks ennast peab ka niisama näitama.


Athena oli poegimisest ammu kosunud (kutsikad juba 8 kuud), suvine karvavahetus ka unustatud nähtus, egas midagi - lähme proovime. Ja meie suureks rõõmuks olid Athena kutsika Nestori (Skylinedog St. Castor) omanikest Heigost ja Reginast;





.......saanud suured näitusehuvilised. Ja seda ilma meie erilise pealekäimiseta, sest ega siis hobisid saa vägisi kellelegi pähe määrida.


Tõsi küll, Nestor oli parimas pubeka eas ja näitusering oli tema jaoks üks tore koht, kus metsiku mustangina ringi hüpelda:





Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Meie kõigi õnneks oli kohal ka Heini kaugelt Kajaanist. Heini on ju Athena isa Wilsoni ehk Daily Rays Royal Sun Rise omanik. See et ka Heini saabub Eestisse ja just Tartu näitusele oli meie jaoks rõõmus üllatus (selgus peale koerte näitusele regamist). Heini oli nimelt siin oma händlerioskusi tööna rakendamas - kennel Majik`i tippkoera Roy ehk siis Royal Salute Du Pays De Boheme näitajana veteranklassis.


Igatahes Heini mõne sekundiga taltsutas Nestori ja tegi temast EAH saaja ja tõu parima kutsika tiitli omanikuks;





Igatahes - kohtunikul jagus kiitust ja vaimustust Nestorile ka eraldi suulise loenguna. Ja muidugi juhtis ta ka tähelepanu mõningastele asjaoludele, millele edaspidi tähelepanu pöörata (kiire kasvu tõttu ei olnud üks käpp kõige ideaalsem).


Aga siis tuli aeg Athenal koos Heiniga ringi minna. Jälle olime üllatunud, kuidas Heini tegi Athenast ühe toreda erksa koerakese. Tõsi küll, ühtteist jäi täna veel väheseks siin ringis.
"Ainult" hinne "väga hea" - mitte aga "suurepärane". Kohtunikuks oli täna siis proua Anne Tove Strande Norrast, kes jagas suurepäraseid vaid üksiti ja sedagi rohkem isastele. Tegelikult, eks igal kohtunikul on ju oma hindeskaala ja tüübieelistus. Seekord Athena tugevus ei olnud soosituim omadus. Lisaks olid ka Athenal ka mõningased vead - midagi olla häda jooksus, kuskilt kohast võinuks kõhnem olla. Aga muidu kõik very.... Niisiis, hoolimata kõigest - meie hindasime kohtuniku suurepäraseks.


Aga lisaks oli näitusel veel koos Liviaga ju ka Satu ehk Skylinedog St. Cecilia - tõsi küll - ainult turistina. Aga usun, et Satul oleks lööki olnud ka näituseringis;

Egas midagi; lõpuks hõivasime näituse tühja peaplatsi ja jäädvustasime Athena ning tema kutsikad Nestori ja Satu (kahju, et Milla puudus) koos ühele pildile;

Kui juba jutt koerte veresugulusele läks, siis on kuidagi kujunenud, et ka ühise liini koerte omanikud ning kasvatajad suhtlevad tihedamini. Näitust vaatamas oli ka Wilsoni kasvataja Helena Varjamo (kennel Daily Rays), kes siis jagas omi kogemusi meilegi.


Ja muidugi oli kohal ka Monika (Athena vanaisa Jake omanik). Temal aga aega ei olnud jutuajamisteks, sest oli hõivatud ringisekretäri pingelisest paberitega tööst;





Monika abi olime saanud juba varem. Athena selle nädalavahetuse suurepärase kasuka trimmijaks oli ju Monika. Tõsi küll - eks ta nende meie A-pesakonna Tartu koertega (+ Athena) hädas ole pidevalt - jääkarude trimmimine ei ole kõige kergem töö.


Meie jaoks näitusepäeva siis lõpetasid mõningased lõppvõistlused, Nestor ja Heini kõigi tõugude parima kutsika valimistel kuhugi küll ei jõudnud, see eest veteranide lõppvõistlus pakkus tõelist kaasaelamist. Heini ja Roy saavutasid parima veterankoera tiitli;

Põhja-Eestis kasvandikel külas

Pille, Kirke ja Loora noorperenaine Kati külastasid Roosi esimese pesakonna poissi Rommelit ja Athena lapsi Nestorit ja Satut.


Rommel (Skylinedog Rose Aristaios) elab Suurupis ja on tänaseks 3-aastane võimas ja rahumeelne härrasmees:





Athena esimene laps Nestor (Skylinedog St. Castor) on tänaseks 8-kuu vanune suur poiss. Elab Ilmandus ja on kasvanud heade kommetega ja tubliks loomaks:

Nestori õde Satu (Skylinedog St. Cecilia) elab Ruilas kennelis Guldfynd's rõõmsat peretütre elu:
All paremal nurgas on näha Erik, meie Polly isa!