Järjekordne koduvahetus

Reedel siis alustas teekonda kaugesse Haapsalusse meie Hestia. Omanikuks üliõpilane Tartu Ülikoolist - Galina. Igatahes minule tundub pilti vaadates, et nii Hestia kui ka Galina naeravad koos.

Usaldusväärsetest allikatest teame juba, et Haapsalus kodukass olla algul küll solvunud uue pereliikme peale, kuid varsti said nad sõbraks.

Pühapäeval aga võtsime autosse suisa neli kutsikat ja suundusime Tartusse Athena õekese Loora kodusse. Eks meie seltskond arvatavasti tekitas seal suurt segadust, seepärast veelkord tänusõnad Kai perele.

Kuid esmajoones oli meie külastuse eesmärgiks siiski tutvustada kahte meie kutsikat - et huvilised saaksid valikut teha silmast-silma. Aga arvatavasti on mul põhjust valikuraskustest ja saavutatud otsusest pikemalt rääkida peale jõulusid. Milleks ajast ette jõuda.

Hera suundumine Tallinnasse aga oli Marno poolt tehtud ammune kindel otsus. Samas oma pere lastele oli kutsika saabumine mõeldud suureks üllatuseks. Kuna Marnol on koerapidamises kogemused ja sõbergi veterinaar, siis usun et Hera elu uues peres sujub ülihästi.

Heliose loovutamine aga toimus meil Zeppelini keskuses. Heliose loovutasime Arinale - kes siis oli juba teine tudengineiust (Maaülikool siis seekord) koeraomanik sellel nädalal. Meil ei olnud põhjust karta ka tudengielu heitlikkust(kutsikat ju loengusse võtta raske), sest Arina vanemad Kohtla-Järvelt hakkavad uut pesamuna valvama. Pereisal oli ka eelnev koerapidamise kogemus.

Zeppelini keskus oli täis jõuluaegset tuledesära, mööduvad poekülastajad uudistasid ka taamalt meie säravat Heliost ja seetõttu ei suutnutki ma ühe digiklõpsamisega Heliost korralikult pildile saada.

Hermes

Tundub, et ka Hermes on uue asemega, uue diivaniga ja uue eluga kohanenud. Ja pere on temaga rahul

Hugo

Tundub, et Hugo tunneb uues kodus tõelise bossina ja ta elab nagu Hugo Boss.

Harmonia esimesed sammud uues kodus

Ei jõua ma õieti sedagi üles täheldada, et osad kutsikad juba uutes kodudes - kui juba riburada saabub teateid nende uuest elust.

Väike teade siis Harmonia uue elu algusest;

"...autosõit sujus ja senini on kõik väga hästi, esimesel õhtul oli veidi nutmist. eks me kõik liigume nüüd rohkem neljal jalal ja veeretame palle jm asjakesi mööda põrandat. krõbusid sööb harmonia peost, kausist mitte..."

Loovutamine algas

Möödunud nädalal algas kuldse retriiveri kutsikate loovutamine.

Esimesena suundus oma uude peresse Harmonia. Ja mis peamine - Võru ligidasse Kanepisse. Paljulapselisse Margiti peresse. Kui ma õieti mäletan, siis peres on kümme inimest ning veel koer ja kassid. Pole kahtlust - et tubli pere saab ka Harmonia kasvatamisega hakkama.

Kristina peresse aga läks Hermes. Ja samuti suhteliselt meile lähedasse kohta - Nõosse. Kui ma mäletan õieti, siis tegemist on pere esimese koeraga. Aga kuldse puhul pole kahtlust, et see tõug sobib esimeseks koeraks. Kristina ja Hermese nägudest on näha, et osapooled on rahul kokkusaamise üle.

Selle aasta kuldse kutsikate loovutamise puhul on hea see, et osa kutsikaid sattuvad ka eesti lõunaosariikidesse. Mitte, et me ise tahaks iga kell uusi koeraomanikke tülitada - aga kui meid kutsutakse, siis hea meelega käiks vaatamas.

Seega - on ülim heameel teada, et Herakles hakkab elama Võrus. Heraklesel on ka juba uue pere poolt oma hüüunimi - Hugo. Kutsikaomanikuks sai paberite järgi Marta. Mis muidugi ei tähenda, et Hugo oleks koheselt Marta ainukoer. Siin peres tundub Hugo osaks langevat kõikide ülim tähelepanu. Ning Hugot "ähvardab" sportlik eluviis - näiteks suusaveos osalisena.

Athena tütarde ja poegade nimed

Täiesti olen unustanud, et seniajani on mul kirjutamata ülevaade Athena kutsikate nimede päritolust. Eks nad ikka kreeka mütoloogiast on pärit. Reedel on kutsikate kiipimine ja esimene vaktsineerimine. Ning kiibikood seostatakse juba ammu kohale jõudnud tõutunnistuste ja tervisepassidega. Ning loomulikult nimedega.

Harmonia - harmoonia on “kokkulepe" kreeka keeles. Ta oli sõjajumal Arese ja armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphrodite tütar. Ühe legendi kohaselt kõige rahuarmastavama nümfil Harmonial olid tütred, keda nimetatakse amatsoonideks. Amatsoonid on aga rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest.

Hebe oli kreeka mütoloogias Zeusi ja Hera tütar. Ta oli nooruse jumalanna, Olümposel jumalate karikatäitja, joogikallaja. Kui kreeklaste kangelane Herakles võeti jumalate sekka, siis sai Hebest tema naine.

Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind.

Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja.

Hektor (vanakreeka keeles Ἕκτωρ, ladinapäraselt Hector) oli vanakreeka mütoloogias ja Trooja valitseja Priamose ja Hekabe vanim poeg. Ta oli Trooja sõja suurim kangelane Trooja poolel.

Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri.

Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö umal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa.Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur.Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.

Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd.

Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.

Hyperion on vanakreeka mütoloogias titaan, valguse jumal, Uranose ja Gaia poeg, Theia abikaasa ja Heliose, Selene ning Eose isa.

Athena emakohuseid täitmas

Pidevalt kutsikatega tegeledes ei tohi unustada ka nende ema. Tiinuseaeg, poegimine, kutsikate toitmine on emase koera jaoks kokkuvõttes üks väga kurnav periood. Õnneks Athena (ka Polly puhul, aga temast kirjutan ehk eraldi edaspidi) puhul tundub kõik minevat ülihästi. Poegimisel probleeme ei olnud. Kaltsiumi puudulikkuse nõrkust (mis peale poegimist võib ette tulla) ei olnud. Muidugi söötsime kutsikaid ja nende emasid eliittoiduga - Royal Canini starteriga. Ning lisaks sai antud valikpalasid toorest lihast, kontidest. Kohupiima-hakkliha-muna jne kontsentreeritud möginaid ei olnud vaja kokku segada.

Oli mingi nädalane periood (hammaste tulek kutsikatele?), kui Athena toitis kutsikaid hardunult, kuid samas haukus suvaliselt. Hetkel on meil kuldse kutsikatel eraldi tuba, millest osa on eraldatud nende jaoks aedikuga. Athenat laseme sinna nüüd kaks korda päevas kutsikaid toitma. Ja Athena püüdleb sinna, osalt ehk lootuses leida ehk mõni põrandal vedelev krõbusk. Nüüdseks toidab Athena kutsikaid üldjuhul püstijalu. Üldiselt kutsikad väga kaua Athenat ei lutsuta - paari minutiga kaanitakse ema tühjaks.

Kuid siis, kui laseme kutsikate parve oma elutuppa - proovib Athena nendega hakkama saada lamavas või istuvas asendis. Nagu allolevalt pildilt näha - põgeneb vanaema Roosi kutsikaparve eest kuhugi kõrgemale - et seal rahus olla.

Hetkel on Athena selline tore sale koerake, kellega läheks ehk koheselt näituselegi. Muidugi - liikumist on olnud vähe ja arvatavasti lihased ehk väga trimmis ei ole.

Pildistamisest vabadel hetkedel

Pühapäeval tegime siis oma koerakutsikatest pilte - nägudest ja seismisest. Tore oli see, et seisupiltide tegemisel mingeid erilisi raskusi ei olnud. Hakkliha maius venitas kõigil kaela õieli.

Pildistamiseks ladusime kuldsed aedikust mitmes jaos suurde plastkasti ja siis ükshaaval jäädvustasime neid. Kasti jäänud muidugi sellega ei leppinud ja püüdlesid vahepeal välja.

Lõbustasime siis neid vahetevahel. Kõigerohkem meeldis neile näppude imemine.


Aga eks nad suutsid vahel ka niisama jälgida ilmaelu.

See, kes pildistamise üle elas - sai põrandale mängima. Üksi jäänul võis vist väga kurb olla, aga siis tuli Polly appi ja suhtles...

Toaga uudistajatel oli tegemisi laialt, igasugu huvitavad trepi- ja kapialused.

Kutsikatempudes laamendamist siiski ei olnud, kõige ligilähedasem sellele oli pisike jõukatsumine kardinaga.

Tegelikult olid kuldsete kutsikatele parimaks mängukaaslaseks (ning ka paikapaneku objektiks) meie kaks mopsikutsikat (kahjuks varsti nemadki suunduvad oma uutesse kodudesse).

Paikapanek ei olnud muidugi ühepoolne. Ka mopsid suutsid sumotada neist suuremate valgete karvakeradega.

Aga ega iga pildi kohta ei oskagi midagi kommenteerida. Eks pilt räägib iseenda eest.

Kõiki pilte siia blogisse üles ei laadinud, kõiki neid saab vaadata meie Picasa albumist.

Väiksed kutsikad suurel õuel

Kasutame jälle sooja sügise lõpu võlusid. Laseme kutsikad õue peale. Juba on nad nii kiired, et teravalt pildile jäädvustamisega tekib raskusi.

Nagu ikka, huvituvad kutsikad grööni koerte aediku asukatest. Huvi on vastastikune. Gröönud väljendavad seda ka üpris häälekalt, kohati aga ülima tähelepaneliku jälgimisega.

Õu on suur, kutsikatel on avastamisrõõme igasugustest lõhnadest, objektidest.

Niisiis - tutvumine kividega;

Kuldsete näod ja paelad.

Kuigi meil on kuldsete retriiverite kutsikatele nimed juba pandud (dokumendid Kennelliitu saadetud) - siis nimeliselt ei ole keegi veel saanud Skylinedog St. Hera-ks näiteks. Seega ikka eristame neid paelte järgi. Ise olen vahel võimeline mõnda ehtsalt sinist värvi paela aga nimetama roheliseks. Seega - et ma endale paeltevärvid selgeks saaks - sai tehtud pildiseeria, kus eristamaks eri paelu - olid taustaks kutsikate kordumatud näod.

Roosa paelaga tüdruk:



Rohelise paelaga tüdruk:


Punase paelaga tüdruk:

Kollase paelaga tüdruk:

Valge paelaga poiss:


Tumesinise paelaga poiss:


Pruuni paelaga poiss:


Kirju paelaga poiss:


Halli paelaa poiss:


Rohekashalli paelaga poiss:

Esimene õueskäik

Kui mälu ei peta, siis meie 7-st Leoskil elatud aastast 5-l on 16.novembriks lumi maas. Aga see aasta mitte ja kuna ise ja kelgukoerad lumest unistavad, siis oleks nagu paha. Aga ei tasu kiruda, vaid hoopis heameelt tunda. Saime ju kutsikad õue viia, lumi oleks ehk kuldse retriiveri kutsikatele (nooruse tõttu) ja mopsikutsikatele (pole just lumeloomad) ehk liiast olnud.

Viisime siis 3 mopsi ja 10 kuldset õue ühises kastis - kus neid ootasid juba meie teised koerad. Ja abiks olid kutsikakarja valvamas Hanna ja Mona lisaks meie perele.

Põhjust valvata oli, sest silmapilk hajus kastisisu kuhugi kaootiliselt laiali.

Osad suundusid gröönu aia asukatega tutvuma.

Osad aga suundusid päikese poole...

Mõni isegi poseeris vahel.

Mõni võtab ette pikki kolamisi, nagu Glaid.

Mopsidest aga Gabriel vist ei jäänudki pildile, sest mitmel korral tormasime teda tagasi ajama- juba oli otsejoones kuhugi kaugustesse suundumas.

Kuldsed olid siiski rahulikumad, eks neil seda ehtsat kõnnioskust alles ehk nädalake ning kiire kappamiseni veel veidi aega.

Polly enam juba mõnda päeva piima enam ei anna, aga Athena on siiski veel toitjaema ning osa kutsikaid unustavad kummalise õue ja kasutavad juhust.

Aga kuna siiski üpris külm - laadime kutsikad kasti ja tuppa tagasi.