Camilla, Satu ja Nestor aastased

Skylinedog St. Camilla (ehk Satu), Skylinedog St. Castor (ehk Nestor) ja Skylinedog St. Cecilia (ehk Satu) poseerivad kahe kuu vanustena:

Äsja said nad aastaseks. Õnnitlused!

Nestor ehk Skylinedog St. Castor

Nestor ehk Skylinedog St. Castor veetis vanaaasta ja uueaasta vahetuse meite pool. Regina ja Heigo ise olid ise sel ajal Otepää kandis suusatamas-puhkamas. Aga enne seda said nad kelgutada - meie koertega.

Nestor oli rõõmsameelne koer, kuid mida aeg edasi seda ärevamaks ta muutus. Arvatavasti tundis igatsust oma pere järele. Ja kui seltskonda saabus veel Artemis, siis oli ta kohati päris kimbatuses. 10-kuine Nestor oli nii kasvult kui hingelt juba tõeline vägev isane, kes tahtis koheselt tegutseda - sest Artemisel oli jooksuaeg alanud. Ja üllatav - muidu igasugu isaste suhtes tõrges Artemis oli samuti valmis... vist. Seda me lubada muidugi ei saanud ja hoidsime neid aastavahetuse pidustustele kulunud tundide ajal rangelt lahus.

Aga Nestori ärevust sai leevendada õuemängudega, seal oli ta väga energiline tegelane. Igatahes Athena-Roosi nii kõvad mängijad ei olnud. Aga kui Nestoril mängukaaslaseid ei olnud, siis võis ta pikaajaliselt menetleda meie hoovikaunistusi - hiiglaslikke veisekonte.

Väljas on paras pakane ning seetõttu mingeid erilisi koerapilte ei õnnestunud teha.

Hoopis mugavam on praegu koeri pildistada toas:


Aga lõpuks saabus Nestori pererahvas, koer oli üks suur rõõmurull põrandal:


Aga enne Nestori 300 km-st kojusõitu - prooviti koerast ka mõned asjalikud pildid teha - näiteks Nestor kaljukindla ja stoilise näitusekoerana. Regina ja Heigo olid teinud suure töö tema seismaõpetusel:

Teine Tartu näituse päev

8. november ja uuesti pilgeni koeri ja Inimesi täis Tartu näitusehall. Tosi küll - kuldsete ringi asukoht on nüüd mujal ja ka kohtunikuks on meil hoopis härrasmees Portugalist; Jose Homem De Mello. Ning Monika ei olnud enam ringisekretär, vaid hoopis ringikorraldaja. Kõik muu oleks Nagu eile; Soome-Eesti-Venemaa-veidi ka Leedu koerte maavõistlus. Tundus et kõik eilsed koerad platsis + veel 2-3 uustulnukat.

Aga oli veel erinevusi - Nagu Monika täheldas; Täna on roosam päev - st roosasid linte (suurepäraseid) jagus koertele suuurusjärk Rohkem kui eile. Meile siiski päev nii roosiliselt ei alanud. Skylinedog St Castor (Nii nagu eile - ka täna esimene näituseringi mineja) ei saanud EAH-d, sai vaid suurepärase kirjelduslehe. Senikaua kui me kambakesi kirjelduslehte degusteerisime juhtus minu kogemuste jaoks haruldane asi - härra De Mello võttis aja maha ja tuli meile lahkelt seletama Nestori hetke näitusetulemusi. Kahjuks ma ise seda lugu ei kuulnud, näitusekirjeldust ka pole käepärast, seepärast ei oskagi kirjeldada - mis ja kuidas.


Aeg lendas kiiresti ja järsku oli Heini Athenaga siis ringis;

Ning siis tabas minusugust passiivset näitusevaatlejat tõeline hasart, sest et Heini-Athena koostöö sujus ja tulemused võtsid järjest kõrgemaid pöördeid. Pidin isegi Pillele seletama - Mis toimub, et Athena võitis emaste ava, ja nüüd on serdiring jaseal tšempionite rida ja seal Athena ja nüüd siis on ka juunior emased platsis ja nüüd millegipärast jookseb Heini Athenaga rivi eesotsas ja nüüd ta sinna jäigi pidama-seisma ja näe - parim isane Roy tuli ringi ja ... Ahh, kus siis Athena kohta?, Heini kohta Royga jooksmas ja Athena jookseb ka ja lõpuks koerad seisma ja kohtunik näitab Athena händlerile (ja Athenale) VSP rosetti ja koheselt Heinile (ja Royle) TP rosetti.

Fantastiline!

Niisiis - vasakul on Athena ja paremal Roy;

Kahju Ainult, et ma seniajani ei tea selle soome neiu nime, Kes Athena meie selle aasta tipppildiks paika pani.


Mõneti meenutab Tartu Näituse tulemus Soome Võitjat 2 aastat tagasi. Siis sai Tõu Parimaks samuti Roy ja emaste võitjaks oli Wilsoni tütar Jenna ehk Croisantin Lady Linchpin.
Ning Jenna händleriks oli Heini.

OK. Siin on siis Athena;






Ning Athena ja Pille - samal õhtul kodus, saagiks 3 rosetti;

Nii. Nüüd on Athenal 3 serti olemas, võiks äkki vermima Ch tiitlist unistama?
Aga eks see kõik sõltub siiski meist, et kuidas me suudame Athena varjusurma jäetud jahiinstiktid taas äratada ja ka vajalikud oskused õpetada. Kas meil jätkub selleks püsivust, tahtmist ja oskust?


Aga Athenal pole meie unistustest midagi, Tema tegeleb koheselt reaalse jahiga. Kuskil lauavirna all oli miski saakloom;

Athena, Satu ja Nestor.

Tartu näitusel me eriti pilte ei teinud. See on ikka väga suur töö - pildistada kõiki näitusekoeri ja pärast pead vaeva nägema - et ka nimed pildi juurde saaks. Ja kui ei ole peegelkaamerat, siis sisetingimuistes on isegi proffil raske häid pilte saada.

Aga kui vähegi võimalik - hea taust, segavad asjaolud puuduvad, valgus ka talutav ning koeri on kantseldamas proffesionaalid - näiteks Livia ja Heini, siis saab neid pilte isegi ehk ülearu. Suisa terve albumitäis.

Tegin siis väikse valiku sealt.

Skylinedog Rose Athena (Athena)...Skylinedog St. Castor (Nestor)...Skylinedog St. Cecilia (Satu)

Skylinedog St. Castor ehk Nestor;

Skylinedog St. Cecilia ehk Satu;

Skylinedog Rose Athena ehk Athena;

Esimene Tartu näituse päev

Viimati olime oma koertega näitusel eelmise aasta augustis. Päris pikk vahe. Igatahes Liviale tundus see juba imelik ning ta soovitas tungivalt siiski ka näituste vastu huvi tunda.

Ja tõesti, miks ka mitte. Tartu näituste regamine oli küll juba lõppjärgus ning osalustasu üüratu - aga samas üks kord aastas võib ikka ju osaleda. Kogemuste saamise mõttes ja eks ennast peab ka niisama näitama.


Athena oli poegimisest ammu kosunud (kutsikad juba 8 kuud), suvine karvavahetus ka unustatud nähtus, egas midagi - lähme proovime. Ja meie suureks rõõmuks olid Athena kutsika Nestori (Skylinedog St. Castor) omanikest Heigost ja Reginast;





.......saanud suured näitusehuvilised. Ja seda ilma meie erilise pealekäimiseta, sest ega siis hobisid saa vägisi kellelegi pähe määrida.


Tõsi küll, Nestor oli parimas pubeka eas ja näitusering oli tema jaoks üks tore koht, kus metsiku mustangina ringi hüpelda:





Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Meie kõigi õnneks oli kohal ka Heini kaugelt Kajaanist. Heini on ju Athena isa Wilsoni ehk Daily Rays Royal Sun Rise omanik. See et ka Heini saabub Eestisse ja just Tartu näitusele oli meie jaoks rõõmus üllatus (selgus peale koerte näitusele regamist). Heini oli nimelt siin oma händlerioskusi tööna rakendamas - kennel Majik`i tippkoera Roy ehk siis Royal Salute Du Pays De Boheme näitajana veteranklassis.


Igatahes Heini mõne sekundiga taltsutas Nestori ja tegi temast EAH saaja ja tõu parima kutsika tiitli omanikuks;





Igatahes - kohtunikul jagus kiitust ja vaimustust Nestorile ka eraldi suulise loenguna. Ja muidugi juhtis ta ka tähelepanu mõningastele asjaoludele, millele edaspidi tähelepanu pöörata (kiire kasvu tõttu ei olnud üks käpp kõige ideaalsem).


Aga siis tuli aeg Athenal koos Heiniga ringi minna. Jälle olime üllatunud, kuidas Heini tegi Athenast ühe toreda erksa koerakese. Tõsi küll, ühtteist jäi täna veel väheseks siin ringis.
"Ainult" hinne "väga hea" - mitte aga "suurepärane". Kohtunikuks oli täna siis proua Anne Tove Strande Norrast, kes jagas suurepäraseid vaid üksiti ja sedagi rohkem isastele. Tegelikult, eks igal kohtunikul on ju oma hindeskaala ja tüübieelistus. Seekord Athena tugevus ei olnud soosituim omadus. Lisaks olid ka Athenal ka mõningased vead - midagi olla häda jooksus, kuskilt kohast võinuks kõhnem olla. Aga muidu kõik very.... Niisiis, hoolimata kõigest - meie hindasime kohtuniku suurepäraseks.


Aga lisaks oli näitusel veel koos Liviaga ju ka Satu ehk Skylinedog St. Cecilia - tõsi küll - ainult turistina. Aga usun, et Satul oleks lööki olnud ka näituseringis;

Egas midagi; lõpuks hõivasime näituse tühja peaplatsi ja jäädvustasime Athena ning tema kutsikad Nestori ja Satu (kahju, et Milla puudus) koos ühele pildile;

Kui juba jutt koerte veresugulusele läks, siis on kuidagi kujunenud, et ka ühise liini koerte omanikud ning kasvatajad suhtlevad tihedamini. Näitust vaatamas oli ka Wilsoni kasvataja Helena Varjamo (kennel Daily Rays), kes siis jagas omi kogemusi meilegi.


Ja muidugi oli kohal ka Monika (Athena vanaisa Jake omanik). Temal aga aega ei olnud jutuajamisteks, sest oli hõivatud ringisekretäri pingelisest paberitega tööst;





Monika abi olime saanud juba varem. Athena selle nädalavahetuse suurepärase kasuka trimmijaks oli ju Monika. Tõsi küll - eks ta nende meie A-pesakonna Tartu koertega (+ Athena) hädas ole pidevalt - jääkarude trimmimine ei ole kõige kergem töö.


Meie jaoks näitusepäeva siis lõpetasid mõningased lõppvõistlused, Nestor ja Heini kõigi tõugude parima kutsika valimistel kuhugi küll ei jõudnud, see eest veteranide lõppvõistlus pakkus tõelist kaasaelamist. Heini ja Roy saavutasid parima veterankoera tiitli;

Põhja-Eestis kasvandikel külas

Pille, Kirke ja Loora noorperenaine Kati külastasid Roosi esimese pesakonna poissi Rommelit ja Athena lapsi Nestorit ja Satut.


Rommel (Skylinedog Rose Aristaios) elab Suurupis ja on tänaseks 3-aastane võimas ja rahumeelne härrasmees:





Athena esimene laps Nestor (Skylinedog St. Castor) on tänaseks 8-kuu vanune suur poiss. Elab Ilmandus ja on kasvanud heade kommetega ja tubliks loomaks:

Nestori õde Satu (Skylinedog St. Cecilia) elab Ruilas kennelis Guldfynd's rõõmsat peretütre elu:
All paremal nurgas on näha Erik, meie Polly isa!

c-pesakond kuue kuune

Meie kenneli A kui ka B pesakonna kõigi koerte tegemistel me ei ole suutnud kogu aeg silma peal hoida. Kuid c-pesas oli kutsikaid vaid 3 ja seetõttu on info otsimine-saamine lihtsam.

Eriti tore on jälgida Camilla elu. Neil on ju oma blogi. Nojah - järgnevad 2 Camilla ehk Milla pilti on küll sealt blogist pätsatud, aga tervikliku võrdluse huvides panin nad ka siia üles;




Tundub, et Camillal on tore kutsikapõli.


Ja siin on Nestor. Mis siin salata, tegemist on Pille erilise lemmikuga.



Kui Camilla ja Nestori puhul on loota, et äkki ilmuvad nad näituseringidesse (ka algselt peresõpradeks loovutatud koerad võivad ju igasugu aladega tegeleda), siis Satu on Livia käe all juba tõsine näitusehai. Ja seda edukalt;
Skylinedog St. Cecilia EAH om L. Roomets, 22. august - ERTÜ retriiverite erinäitus - beebide seas
Skylinedog St. Cecilia EAH, VSP K, 12. september - Rahvuslik näitus Tallinnas - kutsikate seas

Selle Satu pildi tegi Heili (kennel Ringokris);

Selle Satu pildi tegi Merike, pilt pärineb kennel Double Flame kodukalt.

C-pesakonna seisupildid 25.04.2009.a.

Kahe kuu ja 2 päeva vanused kutsikad on siis sellised;


Skylinedog St. Camilla:

Skylinedog St. Cecilia:

Skylinedog St. Castor:

Kutsikate loovutus

Kuskil kella 1 paiku siis jõuame Ruila poe juurde, samal hetkel mobiilihelin. Selgus, et samaaegselt olid siin seiklemas (algul üksiti, siis üheskoos) ka Castori ja Camilla perede autod. Suundume siis kogu kambaga Livia kodu juurde.

Livia õu on täis kuldseid: nii suuri kui väikesi. Kolm uustulnukat meie autost kohanesid koheselt ümbritseva meluga. Hakkas üks pidev mäng teiste koertega, või siis konnati ümbruskonnas (aga mitte eriti kaugel), lürbiti kausist ehedat maalehma piima, järati kohalike koerte toiduks ettepandud toorliha tükke, pätsati suurtelt koertelt juba läbinärituid konte, näriti igasugu ilupõõsaid. Kindlasti veel oli tegemisi, kõike ei jõua kirja panna. Lapsed ja meesseltskond jäi siis seda tegevust vaatama ja kommenteerima.

Naised - aga kui tulevased ametlikud koerte omanikud suundusid tuppa ja nende jaoks hakkas paberitöö. Vormistati omandipabereid, vaadati tõutunnistusi jne. Millegipärast on levinud rahva seas arvamus, et tõukoerad on toredad küll, aga veel toredamad nad oleks, kui nendega ei kaasneks pabereid. Tõukoertekasvatajate seas on levinud nali; et paberid on hästi hirmsad asjad, need peab lukustama lauasahtlisse, sest et muidu tulevad nad sealt öösiti välja ja hammustavad.

On mis on, eks need paberid ikka vaeva nõuavad:


Lõpuks teeme ka ühise pildi; Camilla pere, Alo Ceciliaga (ehk "Satu"`ga) ning Castori omanikud.

Kodust lahkumine

25. aprill 2009.a. Kutsikad on saanud 2 kuu ja 2 päeva vanusteks. Aeg on neil minna oma uutesse kodudesse. Kagu-Eestist Loode-Eestisse. Mandri Eesti piires annab otsida pikemat teekonda, ikkagi 4 tundi sõitu. Camilla uueks koduks saab Paralepa Haapsalu ligidal, Castor läheb Ilmandusse (Tabasalu ja Suurupi vahel) ning Cecilia asukoht siis asub nende vahel - ehk siis Ruilas. Ja Ruilas asub ju Roosi sünnikodu, - kennel Guldfynd`s.

Otsustasime, et enne kiireid kevadtööde rabamispäevi võiks aja maha võtta ning külastada Liviat. Ja ühtlasi korraga saab ka uutele koeraomanikele kutsikad kätte tuua. Ning inimesed saavad omavahel ning esmajoones kogenud kasvataja Liviaga tutvuda. Meie arvates on tore, kui ühe pesakonna kutsikate elu-olu üle saavad uued omanikud ise ka kogemusi vahetada.

Aga esmalt tuleb ju teele minna. Nagu ikka, läks hommikul suureks rabelemiseks. Igasugu asju juhtus. Kutsikatel oli vaja ehk ainult 1 minut veel olla oma tubases aedikus, kui lõpuks ometigi suutsid nad hakkama saada oma senise tegevuse suurima "pahandusega" - rebisid katki toa laudpõrandat kaitsva reliinkatte. Eelmine õhtu said kutsikad pestud, 2 kutsikat olid juba autosse pandud - kui Camilla otustas aia alt läbi pugeda ning meie tiigi kaldaporis end kaelani mustaks teha. Ja eks teisigi ootamatuid vimkasid tegid nad sel kiirel hetkel. Aga ikkagi tore. Alati hea meenutada.

Torbiku ja Silva jätsime hüvastijätu momendiks aedikusse, eks nad siis saatsid ärasõidu tegemisi pideva tumeulgjorinaga; vau-uu-u-uu...

Roosi ja Athena aga vaatasid mineku tegemisi väikse arusaamatusega. OK - meid autosse ei võeta. Aga mida seal küll kutsikad teevad? Ning kutsikad sibistasid mööda autot ringi, neil oli huvitav.


On mis on, aga kutsikate kodunt lahkumisega ei kaasne mingeid pisaraid ja ohkimisi. Pigem üks toimekas rõõmsameelne sabistamine.

Parditiiva katse

Kuldsed retriiverid on algselt aretatud jahikoeraks. Näiteks - et lastud ning vette kukkunud parti kaldale retriivida jahimehe kätte. Tänapäeval aga pahatihti täiskasvanud kuldne ei taha midagi teada pardist. Millegipärast olen veendunud, et see pardi põlglikkus sõltub osalt ka konkreetse koera kasvatusest. Et kutsikana on enamik kuldseid suured pardifännid, aga kui edaspidi kogemusi ei ole, siis ei huvituta hoobilt jahitööst ka suurena.

Viimase nädala kutsikate arengu hitiks oli: igasugu asjade suus kandmine. Nii nagu kuldsele kohane. Seega - huvitav oleks teada, kas nad ka linnu sulgi suus taluvad.

Sügisesest kuldsete jahiõppe päevast oli meil sügavkülmas üks pardike. Murdsin sealt tiiva ja läksime siis kutsikaid sellega õrritama. Kõik kutsikad olid suured tiivahimulised. Lehvitad parditiivakest õhus ja järgneb hüppe selle järele. Kusjuures, me ei teadnudki, et kutsikad nii kõvad hüppajad on. Ja kui siis tiib suus, jookstakse sellega andunult eemale. Tõsi küll, kui jõuti varjulisse kohta, siis kiputi seda vahel närima. Ju siis nämma söök?

Siiski, mingi väike vahe on juba kutsikate sooritustes. Castor on ikkagi isane koerahakatis, seega ka juba tugevam-kiirem, kui õrnemad emased. Nii et pidevassse tiivahaaramise aktsiooni sattus Castor tihedamini. Ja seetõttu oli võimalik ka terviklik pildiseeria jäädvustada just Castorist. Kahjuks oli reede hilisõhtu, pildistamiseks valgusolud enam kõige paremad ei olnud.

Niisiis - Pille lehvitab mingit huvitavat asjandust, Castor on tähelepanu ise;

Ja siis hüpe;

Ja padavai saagiga minema;

Ning hetkeline seisak, enne varjulise koha otsingut;


Aga eks teisedki oli suured huvilised.
Näiteks Cecilia tiivahaarangus;


Ning selline on siis Camilla etteaste jäädvustus;


Kokkuvõtteks - seda nüüd ei tea, kas see katse midagi näitas. Ja millega tegemist oli; saagisoov? või jahihuvi või söögi tahtmine või mängulust või ...?,...

Ei midagi erilist.

Artemise pere on külastab meid jälle see nädalavahetus ja nemad oskavad ehk kõige paremini hinnata kutsikate arengut. Kutsikate karvkatte olla lokki läinud. Oma silm harjub pideva muutusega ja ei oska midagi eripärast eriti tähele pannagi.

Kutsikatele meeldivad külalised, siis võetakse ju sülle ja siis saab nilpsata keelega külalise nägu;

Aga panime külalised näopilte demoma; Camilla, Castor ja Cecilia siis - vasakult paremale süles;

Aga saatsime kutsikad välja, seekordne järjestus pildil siis; Camilla, Cecilia, Castor;

Ja üksiti Camilla;

Ja keegi veel, aga ei julge täis kindlusega nime pakkuda;

Aga siin on kindlasti Athena, emakohuseid täitmas;

Ja eks iga tegevus lõpuks väsitab ja ajab haigutama;

Saadame seltskonna siis tuppa magama;


Ahjaa - reedel siis laadisime seltskonna autosse ja lasime neile Võrus siis kiibid panna, europassid välja kirjutada ning ka esimese süsti kord saabus. Kutsikad vist ei pannud neid protseduure isegi tähele - ei mingeid niutsatusi jne. Küll aga autosõit tekitas siiski Ceciliale veidike probleeme, rikkalik toidukord ei tahtnud sees püsida. Siiski olime veidike ka mures, et ka veterinaar ei tuvastanud, et Castoril oleks munandid laskunud. Aga tegelikult arenevad kutsikad tundidega ja laupäeval sai siis isepäi asja uuritud, ning Castor oli muutunud laitmatuks isaseks kutsikaks.