Sunday, October 30, 2011

Mopsid neli nädalat vanad

Niisiis mopsikutsikad ületasid edukalt 4 nädala rajajoone. Areng on olnud silmnähtav, lisaks magamisele-söömisele on nad juba aktiivsed mängijad. Ning nad saavad vahel uudistada ka muud maailma, lisaks oma pesakastile. Vaid punase paelaga kutsikas on teistest kasvus mahajäänud, aga tegemist on teistest enim aktiivsema tegelasega, nii et ehk näis, mis edasi saab. Aga Polly toidab neid niivõrd hästi, et kuigi juba mitmendat päeva proovime lisatoitu anda, siis mingit vaimustust nad pudrust jne ei tunne.






Kuigi paelad peaks nähtavad olema, siis siiski viitan portreepiltide puhul igaksjuhuks paela värvile, et huvilised ja broneeringute omanikud saaks kiiremini oma lemmiku tuvastada. Ahjaa - tänaõhtul siis on meil kutsikatele nimedepaneku päev. Igatahes blogi küsitlusest ja ka muidu suuliselt ning kirjalikult saadetud arvamustest oli suur abi meil lõpliku nimevaliku tegemisel.

Valge:


Sinine:


Punane:



Pruun:


Kirju:


Thursday, October 27, 2011

Koomiksid mopsidest

Sattusin internetiavarustes koomiksitele mopsidest ja kuigi ise koomiksite sõber ei ole, siis äkki mõni vastav fänn hindab mõningasi pilte ja linke. Ja pealegi - mops on nii välimuselt kui ka oma tegevustes ehe koomiksi prototüüp.

Suurbritannia vabakutselise illustraatori ja karikaturisti Mark Woodi blogis on tegelaseks mops Humprey. Blogi aadress:


Facebookis veel üks mopsi-koomiksi konto Pug Comics, http://www.facebook.com/pages/Pug-Comics/124164041006155


Allolev pilt on pärit sellelt aadressilt: http://www.joeydevilla.com/2007/11/30/the-pug-factory/



Koerad on nunnud, aga...

Pildi leidsin: http://cassylee.wordpress.com/page/12/?archives-list

miksi raamat, kus paljude koerte, kassi ja õudsete olendite seas on tegelaseks ka Sops:
Beasts of Burden: Animal Rites, Written by Evan Dorkin Art by Jill Thompson, 184 pages, color.

Muidugi saab raamatut tellida internetist, aga kuna 2012. a on oodata ka filmi, siis rahuldun ehk vaid tollega. Filmiga on seotud "Shreki" ja "Narnia kroonikate" tegijad.




Tuesday, October 25, 2011

Athena kutsikad

24. oktoober 2011. a poegis Athena: 4 emast ja 6 isast vahvat kuldse retriiveri kutsikat.


  1. 10.30., isane, 450 grammi
  2. 11.05., emane, 419 grammi
  3. 11.22., emane, 370 grammi
  4. 11.43., isane, 455 grammi
  5. 12.03., emane, 345 grammi
  6. 12.10., isane, 435 grammi
  7. 13.24., isane, 420 grammi
  8. 13.34., emane, 380 grammi
  9. 14.12., isane, 430 grammi
  10. 14.45., isane, 455 grammi
Kutsikate ootus oli suht pikk, pühapäeva hommikul muutus Athena rahutuks, kell 6 õhtul alustas aktiivset hingeldamist-ähkimist (katsusin südant, see oli ikka väga kiire käiguga), terev öö sai valves oldud -aga algus alles esmaspäeval 10-ne ajal.

Kutsikad on väga elujõulised, häälekad, pika kaelaga ja suhteliselt kergema kondiga võrreldes eelnevate meie kuldse retriiveri pesakondade kutsikatega. Loomulikult kõik on üliheledad - sest isaks neil ju Livia koer (kennel Guldfynds) Toru ehk siis Dewmist Lord of the Manor.

Mopsipoisid said paelad kaela

Kuna mopsikutsikaid oli viis, siis nende sünnimomendil kohe me neile värvilisi paelasid kaela ei pannud. Et niipalju ikka suudame eristada, kes esmasündinu, kes viimane tulija jne. Aga - siiski potentsiaalsetele ja ka kindlatele kutsikaostjatele on värvilisi eristusi vaja - sest et blogi piltidel on kutsikad ikka väga sarnased ja erinevusi tuvastad ehk pildi suurendusega.



Panime siis paelad külge, lähi aegadel siis paneme ka nimed ja meie mopsipere tegemisi on kohe kergem jälgida.

Sunday, October 23, 2011

Kolm nädalat kutsikatel

Märkamatult on mopsikutsikad saanud kolme nädalasteks. Igapäevaselt nende kõrval olles ei pane enam eriti tähele nende arengut, mis nad muud teevad, muudkui magavad ja toituvad. Muidugi - kui nüüd eelmisi pilte võrrelda hetke omadega, siis on aga areng nähtav. Aga siin siis pildid:











Videod qimmiq-st ja jääkarudest.

Vahepalana mopsijuttudele ja ka videodele, siis üks video ka jääkarudest ning qimmiq-st ehk siis Kanadas paiknevatest eskimo või siis inuiti koertest, kellel veel minevikus oli ühine ajalugu grööni koertega, sest et kui inuitid (eskimod) elasid Siberi Tšuktši maast üle Alaska - Kanada - Gröönimaa, siis ka nende kelgukoerad on kohati äravahetamiseni samad. Seega selline tore ühisnimetus minu jaoks - qimmiq.

Leidisn allpool tuleva video Facebooki grupist - Friends of the Canadian Eskimodog. Ahjaa - tundub, et tegemist on sama Kanada piirkonnaga, kust on pärit üks väga kuulus video jääkarudest ja eskimokoertest, seda tutvustasin kunagi ka oma blogis - link siis uuesti. Ahjaa - tegemist on Kanada piirkonnaga, kust on pärit ka üks haru meie kenneli gröönu koerte esivanematest.




Videod mopsidest

Pille lasi mul otsida videot mopsist, kes "titekäruga" jalutab. Ja nagu selgus, oli neid mitmeid. Panen siis paar tükki siia blogissegi vaatamiseks.






Aga siis jäin neid mopsi videosid veel vaatama ja millegipärast meeldis üks mõnesekundiline klipp:




Aga mõneti annab mopsidest päris hea iseloomustuse alljärgnev video:



Muidugi - rulaga kimavatest mopsidest oli veel videosid. Lisaks surfilauad, veepeal hulpivad mopsid (ujumisvööga, kummirattaga jne) - samas niisama ujuvat mopsi videole ei sattunud. Pollyga oli kunagi kogemus, peaaegu oleks ära uppunud, kui paadisillalt vette sattus.

Lõpetuseks üks neist:






Tuesday, October 18, 2011

Kelgukoer kelgukoertel külas

Rohkem kui nädal tagasi käisid meil külas Alvar-Sigrid-nende lapsed ja Grisli.


Kõigepealt Grisli tutvus aedikus olevate kelgukoertega - seda vajaliku lugupidamise ning samas julge uudishimuga.

Meil olid jälle parajasti külas koertega sõitmas Hanna ja Mona (katsetasime sellel hooajal esmakordselt neljaseid rakendeid (üks rakend läks hästi aga teine ebaõnnestus). Kuigi noort koera (suisa kutsikat- Grisli ligines veel viiendale elukuule) võib ehk ebameeldivate kogemustega rikkuda, siis usaldasime niivõrd oma kogenud Silvat, et see näiteks kuidas rakendis liikuda. Grisli sai elus esmakordselt traksid selga, siis mingi imeliku rihma selja taha ja siis veel mingi kolisev asi ka (käru). Aga kõrval oli rahulik Silva ja ennäe - sõit läkski lahti. Mona juhtis neid ehk vaid mõnisada meetrit, sest et algul ei tohi liiga teha, hea emotsioon peab mälestuseks jääma.

Aga Grisli kappas mõnuga ja nagu oleks juba kogenud kelgukoer.

Ka toas tervitas Grisli uusi seninähtamatuid tegelasi rõõmsa tähelepanuga. Ja ka nädal aega juba kutsikatega mässanud Polly tundis heameelt külalist nähes. Koonud koos me neid limpsima ei lasknud, veidi ikka kardad mujalt maailmast saabuda võivaid pisilasi jne.


See eest inimestega võis Grisli teha mida iganes...


Andsime Grislile ühed meie kõige väiksemad traksid kaasa (kuskilt 10 cm siiski pikad veel) ja nagu allolevalt pildilt näha - jätkus Grisli traksides veoõpe edukalt juba koduses maakodus. Lapsed ees ja Grisli karjale järele - panemata tähele mingit tühist raskust oma selja taga.

Piltide autorid olid Alvar ja Sigrid, aga Grisli nime õigekirjutuse pärast ma ei vastuta, ei tabanud õigel ajal küsida.

Friday, October 14, 2011

Ütle üks ilus poisslapse nimi.

Niisiis viis mopsipoissi vajavad nimesid! Ja kuna kennel Skylinedogil käsil alfabeefi järgi G pesakond, siis meie traditsioone arvestades peavad tõutunnistusele minev nimi algama G tähega. Näiteks Skylinedog Gulliver või siis Skylinedog Griffin.

Aga teades, et meie blogi ikka loetakse vahel (eriti kui siin järjepidevalt toimetamas käia), siis otsustasime selgitada inimeste arvamusi - Milline on üks õige mopsipoisi nimi?

Selleks meisterdasin siis siia blogi ülevale paremasse nurka Polli (mitte Polly!). Et kui meie poolt väljapakutavatest nimedest valik teha, siis selgubki kamba peale rahva arvamus.

Eelnevalt tegime ise (Aulis, Kirke, Pille) eelhääletused kuskilt 150 G-ga algava nime seast. Polli küsitlusse sai siis pandud kas 3 või 2 häält saanud nimed. Tõsi küll, kuna ei tahtnud küsimustikku väga pikaks ajada, siis nii mõnigi kahe häälne hetkel Poll lehele ei mahtunud.

Aga - lisan need siiski siia teksti suvalises järjestuses; Gimo, Godzilla, Goku, Gonzo, Gorby, Gatsby, Google, Gris-Gris, Graffiti, Greg, Gucci, Gandalf, Guido.

Arvestades Kirke olulist protesti, et miks ma ei tutvustanud mõnda kodust ühehäälset nime, siis lisan needki suvaliselt (võivad ehk isegi korduda...); Gifford, Gimli, Gizzer, Glenn, Goo Goo Ga Ga (kui oleks olnud tüdrukud, siis kindlasti oleks tulnud lady Gaga), Grady, Grandpa, Grimlin, Grinch, Grizzly, Grumbles, Grunty, Gryphon, Guiness, Gabe, Gage, Garth, Gaze, Gege, Genie, Geno, Gibby, Gilbert, Ginger, Gingy, Gizmo, Glock, Goldy, Gunny, Gus, Grommit, Gus jne. (Käesolev märkus koostatud veidi hiljem blogikirjutise esmailmumisest).

Nimesid oli veel - igavesti lahedaid. Näiteks Guineasaurus Rex või Girly-girl. Tegelikult mõni supernimi lihtsalt jäi meil esmapilgul kogemata ehk tähelepanuta - või siis lihtsalt me ei tea, ei leidnud.

Seega - kui keegi lugejaist leiab - et mõni maailma parim G tähega algav mopsipoisi nimi vajaks toonitamist, siis seda saab näiteks teha ka kommentaariumis. Nimekiri ei ole lõplik, parimate nimede selgudes lähevad käiku paljude nimede seast muud valikupõhimõtted.

Ja teatud aeg, st enne kui saadame pesakonna registreerimiseks paberid Kennelliitu, saab kindel kutsikaostja ka ise osaleda nimepanekus.

Pildid tagantjärgi

Eile sai natuke mopsipoiste ja Polly elu kirjeldatud. Aga täna tegime ka mõned pildid, et tagantjärgi illustreerida meie pisipere toimetusi.


Alumine pilt on mõneti petlik, tundub et mopsikestel polegi silmi avanenud. On küll, hetkel on nad lihtsalt mõnust kinni.



Thursday, October 13, 2011

Kutsikad said 11 päevaseks

Mopsi kutsikad kasvavad mühinal. Ja täna oli mõneti tähtis päev, sest et kui eile olid kutsikatel alles näha kitsaid silmapilusid, siis täna juba näha ka silmi. Ja see areng toimub tundidega, algul millegipärast üks silm ja siis veidi hiljem ka teine. Vaid viimane kutsikas (kes ka sündis tunde hiljem), ootab öötunde oma silmade avali puhkemiseks.

Meie suurim kutsikas (teine sünnilt) saavutas täna poole kilose kaalu (aga väikseim oli siis 370 gr).
Ja muidu on nad ka agarad ringi kakerdajad, tõsi küll, mitte täiesti neljal jalal. Tublid kutsikad.

Ja muidugi ka Polly on tubli. Ikka hoolas ja toitev ema. Kohati isegi väga hoolitsev, et mõni päev tagasi - tassis kõik kutsikad pesakastist hoopis voodi alla - ühisesse puntrasse vaiba peal. Ei tea, mida ta mõtles.

Üks minu jaoks haruldane asi veel; kohati võib ninasõõrmetes näha rinnapiima. Nojah - mopsidel ülilühikesed ninad ju.

Wednesday, October 5, 2011

Kolme päeva vanused mopsikutsikad

Mis siis viimase kolme päeva jooksul juhtunud on? Eks mopsikutsikad kasvavad jõudsalt. Tõsi küll - esmaspäeva õhtune kaalumine näitas osadel kutsikatel mõne grammist kaalukaotust (osad aga võtsid kaalu juurde), aga edasi on kõik see areng kõigil tõusujoones kulgenud.

Nii pisikeste olendite puhul hämmastab nende võime tungida nisade poole ja seda haruldaselt kiirelt. Igatahes kilpkonn saab neilt haledalt lüüa. Paranenud on nende nisa tabamise oskus ja selle külge iminapastumine. Ja siinjuures kasutavad nad minu silma jaoks kohutavalt suurt ja laia punast keelt.

Tõsi küll, esimene öö oli siiski meile kõigile raske. Ise sai praktiliselt teine öö pool uneskledes veedetud ja tundus, et Pollygi ei maganud. Juba sai mõteldud, et mopsikutsikate valvamine-kasvatamine on üks paganama raske värk, võrreldes gröönude ja kuldsetega. Aga edaspidi on elu läinud suisa kergeks, igasugu "mured" peab juurde mõtlema, sest Polly ja kutsikad saavad haruldaselt hästi hakkama. Ööd on meil rahulikud, ehk korra öösel aitad mõne kaugele jäänud ja pahandava kutsi Polly kõhualla. Aga Pollyl on üks haruldane oskus, mida mina ennem näinud ei olnud - ta võtab kutsika õrnalt suhu ja transpordib sinna kuhu tahab. Õnneks nüüd seda häda ei ole, sest kutsikate-Polly elu-olu on stabiliseerunud.

Ei saa ütelda, et Pollyt peame vägisi kutsikate juurest ära ajama. Aga Polly olles veidi mujal tuianud ja kuuldes siis uuesti kutsikate häälekoori, satub suurde ärevusse ja hakkab kiirelt ringi sebima ja käratsema, et kohe kutsikate juurde tagasi saada. Ja siis ta istub seal truult oma taguotsale toetades ning esikäppadele toetudes. Sinna vahele jääb hiiglaslik ümar toidujagamiskeskus, mille ümber siis kutsikad toimetavad - sabad püsti. Pollyl on hea neil sabaaluseid ja kõhualuseid samaaegselt oma keelega limpsida puhtaks.

Polly puhul oli veel üks meie jaoks ootamatu asi - paar esimest päeva Polly muudkui pidevalt lõõtsutas - nagu järjest kiirenevas tempos kihutav auruvedur. Aga nüüd on vaikus. Söödame nüüd Pollyt Royal Canini spetskrõbuskitega, aga ega need teda eriti ei köida (ära sööb, aga vaimustusest ei kilju). Kuna mul oli eelnevalt lubatud kuldsetele ja Pollyle toorest liha-konti anda vaid natuke mõnikord (sest et suutsin nad paksuks sööta), siis nüüd ma saan jälle Pollyle lisatoiduks (või on see koguselt põhitoit?) toorest liha anda. Polly on vaimustusest ogar saades lihakäntsakaid, konditükke.

Pilte me nüüd ei ole teinud, aga lisan siiski ühe pühapäevase pildi, sest et sellel on tagaplaanil näha kutsikaid piidlemas Athenat.


Üldiselt meie pere ülejäänud koerteseltskond (gröönud ehk aimavad midagi imelikku) suurt kutsikaid ei näe, kuna Polly nurgavoodi asub otsatoas, kuhu muidu koertel asja ei ole. Aga esimesel päeval paiknes kutsikatekast suures toas - küdeva bullerjani kõrval. Ja siis tahtis Roosi küll kutsikad endale kaaperdada.

Monday, October 3, 2011

Peotäis kutsikaid

Varased teise oktoobri hommikutunnid. Pärast pikka öist ootamist (meie jaoks) otsustas Polly, et aeg on käes - poegimiseks. Kõik eelnevad hirmud ja kartused osutusid Polly puhul üleliigseks, Polly teadis täpselt mida teha. Loomulikult ei jäänud meie siin passijaks, kuivatsime ludinal ilmuvaid kutsikaid, lasime Pollyl vaid esimese lootekoti ära süüa, toppisime kutsikaid sööma. Aga ka kutsikad olid ootamatult tublid ja elavad. Ainult et super pisikesed ja kerged - võrreldes kuldsetega või gröönudega. Mahtusid täpselt peopesa alla. (nagu käe viis sõrme).

Kokku oli neid siis lõpuks 5 ja kõik isased... Seetõttu nagu ei hakkagi kohe alguses igastühest portreesid tegema, piisab vaid ühest - et aru saada; "Selline on mõni tund vana isane mopsikutsikas".


Aga ega see poegimisprotsess siis täiesti muretu ka ei olnud.

Esimene kutsikas ilmus siia ilma kell 06.10 ja kaalus 184 gr.
Teine kutsikas siis 07.45, kaal 225 gr.
Kolmas kutsikas 08.10 ning kaalus 170 gr.
Neljas kutsikas 09.25 ning kaalus 177 gr.

Ja siis oli vaikus, enam kutsikaid ei tulnud. Aga Polly figuuri vaadates ning kõhtu katsudes ei olnud me veendunud, et poegimine on siiski läbi. Aga samas Polly olekust mingeid muremärke näha ei olnud, paanitsema me ei hakanud ja 14.20 tuli siis oodatud (meie poolt) tütrekese asemel nelja venna kõrvale viies poiss. Aga tore poiss temagi, kaalus 241 gr - seega kasutas kõhus juhust ja sai kaalus teistest edumaa.

Aga juba olid meil ka külalised kutsikaid uudistamas, Kirke sõbrannad Mona ja Hanna olid just tulnud gröönu koertega kärusõitu treenima. Pollyl oli küll heameel tervitada inimesi, kuid veel tähtsam oli talle kutsikate imetamine.


Kuna pikkusi me kutsikatel ei mõõtnud, siis sai etaloniks kutsikate suuruse kohta üks Kirke savist kunstitöö - mille praktiline kasutus peale ilu, oli seni minu jaoks veidi ähmane.


Aga kuna kutsikate majja ilmumine on meie tegemistesse uue ajalise augu löönud, siis lõpetaks hetkel blogimise ning suundun vatama - kas kõik kutsikad on terved. Üks suur oht on üleval, niinimetatud kutsikate äramagamine - kutsikad suudavad küll veidikese roomata, aga kui nad jäävad pikalt kutsikakasti ja imetava Polly vahele, siis...


Mainiks muidugi ühe väga olulise asja - selles, et Polly kutsikad nii tublid ja kenad on, lasub "süü" ka nende isal Unol(Flintstyle Dare Devi) kennelist Flintstyle. Aga pikemalt Polly kaasast lähipäevadel.