Berenice kahe aastasena

Kutsu.ee-s olid pilte Skylinedog Rose Berenice`st ehk Bettyst enne kahe aastaseks saamist. Valisin mõned siia välja.



Ja otsisin mõningased kutsikapõlve pildid üles.

Betty ehk Skylinedog Rose Berenice külas

Roosi ja Betty 13.03.2008.a

Roosi ja Betty 01.2010.a.


Piltidel veidi heledama näoga on Roosi. Ja Bettyl on kaelarihm. Ning Bettyl on näos pisike haav, kihutas ükskord palli ajades vastu käru - nii et arm veel senini.

Seal kus on, tuleb alati juurde. Külalisi näiteks. Vahel ei näe me kuude kaupa teisi koeri Leoskil, aga see aastavahetus on tiheda külastusega. Jõulude ajal Lasse, siis Timmu ja Alvin ning Swiidi ja Sylle, siis Artemis ja Nestor ning täna siis Betty.

Pererahvas oli nimelt Haanjas suusatamas ja paariks tunniks saime meiegi Bettyga uuesti tutvuda. Betty oli ülienergiline mängija meie koertega (eriti Roosiga ja ootamatult oli Roosigi väga mänguhuviline).

Aga Athena väsis varsti:

Aga üldiselt eelistas Betty olla väljas pakase käes ja passida aia ääres, et millal tema pererahvas tagasi jõuab. Vaid 2-3 korral õnnestus teda tuppa meelitada, aga siin läks koheselt Pollyga andmiseks.

Aga varsti oli perekond Hennok jälle koos ja räägiti uudiseid Bettyst. Ja meenutati möödunut - et kunagi olla pilt - kus Roosi ja Betty koos diivanil lebamas. Egas midagi otsisime need üles ja tegime siis ka tänased pildid - loomulikult diivanil.

Ainult diivan on katet muutnud ja koerad suureks ja targaks saanud. Betty on nii tark ja tubli, et käib sõnakuulelikkuse ning agility trennis Liisiga. Ja treeneriks on Triinu ja nagu selgus on seal rühmas ka Lasse... (teise agility treeneri trennis trehvavad kokku Artemis ja Loora).

Ja ka näituseseisak on Bettyl selge (tõsi küll, pole veel käinud). Pildil on Betty veidi niru karvaga - karvavahetus just olnud. Aga vaadates tema esimeste käppade taguseid, võib aimata - et eks temalgi võimas karv.

Pisike kokkuvõte B-pesakonna piltidest

Tore on saada Roosi ja Leo kutsikatest pilte. Mis kutsikatest, loomulikult ikka aastavanustest tublidest koertest. Täna saadeti siis ka Bridgeti pildid Virumaalt;




Usun, et pildid ei vaja kommentaare. Bridget on parim sõber.

Kuna kõik pildid koertest hästi ühte blogikirjutisse ei mahu, siis viitan nüüd meile saadetud ja Pille poolt Picasasse kogutud B-pesakonna aastaseks saanud koerte eri albumitele;
Kõigepealt siis Bridgeti pildid.
Aga ka siis teised;
Bretty (Beatrix) pildid.
Brendani pildid.
Jami (Benjamini) pildid siin ja seal.
Baltheri pildid.

Ja lõpuks leidsin Kutsu.ee üles Betty (Berenice) pildid.

Taaskohtumine Bettyga

Tänaseks on jälle kuhjunud sündmusi ja sündmusekesi, mis on juba ammu olnud, aga mida pole ülestähendatud. Prooviks siis tagantjärgigi kirjeldada.

Eelmise nädala algul siis leidsime aega Tartus käia. Maainimestel on kevadeti raske seda aega leida, et kuhugi mujale minna. Seega tuleb ühe sõiduga võimlikult palju ette võtta. Neljast külaskäigust olid suisa 3 koertega seotud. Ilmne koerahobi ülekaal meie muude tegemiste seas.

Kõigepealt käisime Monika juures Ülenurme maal Athenat trimmimas. Ja tutvusime muuseas ka ühe noore, huvitava, perspektiivika isase kuldsega, keda ennem ei olnud näinud ja ega kellest isegi kuulnud ei olnud. Mind pani natuke muhelema see, et Monika toitis seda kuldset toorlihaga. Aga mida sa teed, Inglismaa kasvataja pärand kutsikale. Ja Monika oli väga veendunud barfi pooldajaks saanud. Kahjatsen natuke, et meie ei olnud oma viimase pesakonna puhul nii julged, et oleks loovutuseaks uutele omanikele toorliha söömisharjumusega kutsikad üle andnud. Toorliha-konte said nad küll proovida, aga põhitoit oli ikka Bonaventura krõbuskid.

Monika võttis meid vastu soojalt - grillil juba liha susises. Athena sai siis trimmitud ja siis sai meie üksik maakoer linnakoertekarjaga sotsialiseeruda. Naised jagasid siis omavahel koerandus uudiseid-tarkusi. Aga Monikal uued koerad trimmimist ootamas, meil ka kiire ja üleüldse oli mingi räme tuul; sõitsime edasi Bettyle ehk Skylinedog Rose Berenicele külla.

Kui vahel räägitakse, et kutsikas sai kodu linnakorteris, siis tegelikkus võib mõneti teine olla. Eriti Tartu suguses linnas. Betty kodu oli rahulikus linnaosas ja mõnekorterilise maja juures oli suht suur aed. Kus oli Bettyl võimalik rahus isegi toorkonti närida. Hiljem kui olime juba edasi sõitmas, avastasime et Athena oli selle kondi salaja kaasa võtnud.

Betty on pererahva sõnul üpris energiline tegelane. Eks ta seda näitas meilegi algul, vanem õde (poolõde) Athena sai tunda tõsist huvi.

Aga kuna Betty tagumise jalaga oli midagi samal päeval juhtunud (lonkas), siis ei saanud me koeri lõpmatuseni möllata lasta.

Aga ega siis Betty täielikku rahu saanud, kukkusime teda muudkui pildistama. Ja loomulikult näituseseisakus.

Ja loomulikult peab ka lõpuks lahkuma. Kuigi Betty oli juba ühe puuda raskune, ei suutnud Pille teda sülle võtmata jätta.

Kolmas Tartu koertega kokkupuude oli siis Karlovas. Vaatasime muude asjatoimetuste (Taavo oli küpsetanud lõhet) seas ka Lasse üle. Ka siinsel pererahval on aed. Aga kuna nad on koeraomanikud ja perenaine Pille hobina aiandust õppinud, siis olid nad just toonud oma aeda istutamiseks isase koera märgistusohutu tikrimarjapõõsa. Tegelikult nimetasid nad seda tikripuuks (välimuselt oligi) ja nüüd saavad lapsed tulevikus rahulikult süüa tikreid, kartmata et koerad marju väetama ulatuks.