Polly-Athena

Koerte pildistamisel on vahel see häda, et üpris sagedasi-tavalisi olekuid ei suuda õigeaegselt jäädvustada. Polly üheks ajaviiteks on Athena kaisus või siis suisa peal - magamine.

Seekord siis proovisin, ma hilinemisega Athena peal kõrgustes (imepärane tasakaal ka magades) magavat Polly jäädvuustada. Ja jälle jäin hiljaks:

Senikaua, kui Athena pikaldaselt end püsti ajas, oli Polly juba minu juurde jõudnud kapata:


Aga õue peal oli muudki huvitavat, näiteks kont:

Kuna Athena juba teadis, et kont oli lihast puhtaks näritud, siis sai Polly seda rahus närida.

Lasse hädas Torbikuga

Vahetevahel käib meil maal "puhkamas" Lasse. Ja ta on siin hästi kodunev (ikkagi kutsikapõlve kodu). Roosi on üldiselt omaette hoidev ja oma positsiooni tähtsust hindav isiksus, seetõttu suhtleb Lasse enamasti Athenaga. Enam nad kunagisi võimumänge omavahel ei tee, selline rahulik külg-külje kõrval vedelemine. Vennake sõsaraga.

Seekord lasin Lassel põhjalikumalt suhelda meie gröönudega. Silva tundis muidugi ka Lasse vastu huvi - kuid Torbik oli huvist suisa hullumas. (kui Torbik midagi teeb, siis jäägitult, endast kõike väljapannes)


Lasse oli pikka aega üpris reserveeritud olekuga:


Aga Torbik oli sillas. Ega ma nüüd väga paljude koeratõugude mängukommetega ka eriti kursis ei ole - kuid gröönude poolt on nad minu arust erilised; välkkiired kõhulihetmised, ja siis kähku püsti jne:

Ja kui see ka ei aita, siis hetkeliselt alustada - ringikihutamist. Nagu rajutuul:


Selliste võluvate pingutuste peale, hakkas Lasseski veri keema:

Igatahes, tore kohting oli:

Topsik ja Polly

Polly on ammendamatu energiaga tegelane. Pidevalt tal on midagi teoksil. Näiteks - hetkel ta hööveldab hammastega arvutilaua jalgu - tõeline puusepp või vähemalt laudsepp. Ja töö vist edeneb, vahetevahel kostub ka mingeid norsatuse laadseid rahulolevaid häälitsusi.

Aga samas peab siiski ütlema, et Polly siiski enamikel juhtudel on säästliku eluviisiga. Ripakile jäänud söödatops oleks kuldsete puhul molekulideks harutatud. Ja Torbiku puhul suisa aatomiteks.


Kohati jääb mulle mulje, et meie pere mittekuldsed - Polly ja Torbik on kõige andunumad asjade tassijad.

Pole paha.

Peale Kõrvemaal käiku - oleme nii mõnelgi päeval Torbiku autosse võtnud (tahab juba ise tulla) ja sõitnud asjatoimetusi tegema. Siis saame uues ja võõras kohas talle ilmaelu näidata. Ja tundub, et see meeldib talle. Isegi - saab ilma Silvata hakkama.

Proovisin korra talle jälle ratast ja vedu näidata. Ei. Aia ääres pikali on parem.

Kolmapäeva õhtul aga;
tulime töölt - nagu ikka kuldsed kimasid elavalt eesaias ringi ja gröönud oma aias ringi. Eriti kaua ei jobutanud - Pille läks kuldsetega ees jalutama, mina paigutasin ratta aia taha ootama, jooksin ja võtsin Torbiku. Esimene hetk - jälle aia äärde pikali. Aga siis - läks ta liikvele. Sõitsime kuldsete järel. Aga siis käsutasin hoopis teisele teele - Vastseliina poole - aga ei. Teeäärsesse heina pikali. Pöörasime otsa ringi ja liikusime tavalist jalutusteed pidi kuldsetele järele. Ja Torbik võttis tempo üles. Minu asi oli vaid pedaale kiirelt sõtkuda, et järel püsiks. Hetkega saime kuldsetest mööda - ning ühe hooga edasi Pressi küla poole. Seal seisatus - ratas teistpidi ja tagasi. Ning peatamatult panime vastutulevatest kuldsetest mööda - kuni koduvärav uuesti käes.

4 km ja 10 minutit. Pole paha.

Tempo minusuguse olematu jalgratturi jaoks oli väga hea. Aga õnneks teepõhi tugeva kruusakattega (kuhugi liiva takerdumist ei ole). Ning need mõned mäed püstiseistes jalgratast vändates - olid isegi minusugusele talutavad. Vahva.

Barclay

Meile saadeti pildid Barclay`st - ühest b-pesakonna 6-st isasest. Barclay elab Saaremaal rahulikku perekoera elu. Ise me ei ole Saaremaale sattunud. Seetõttu oli Barclay`d tore näha kasvõi piltide vahendusel.

Esitleme Teile: Skylinedog Rose Barclay!



Võimas kasukas ja kena pea:


Lai rind, jäme kael, rahulik ja kindel:


Tugev luustik ja tegus iga ilmaga:

Ja unistav....

c-pesakond kuue kuune

Meie kenneli A kui ka B pesakonna kõigi koerte tegemistel me ei ole suutnud kogu aeg silma peal hoida. Kuid c-pesas oli kutsikaid vaid 3 ja seetõttu on info otsimine-saamine lihtsam.

Eriti tore on jälgida Camilla elu. Neil on ju oma blogi. Nojah - järgnevad 2 Camilla ehk Milla pilti on küll sealt blogist pätsatud, aga tervikliku võrdluse huvides panin nad ka siia üles;




Tundub, et Camillal on tore kutsikapõli.


Ja siin on Nestor. Mis siin salata, tegemist on Pille erilise lemmikuga.



Kui Camilla ja Nestori puhul on loota, et äkki ilmuvad nad näituseringidesse (ka algselt peresõpradeks loovutatud koerad võivad ju igasugu aladega tegeleda), siis Satu on Livia käe all juba tõsine näitusehai. Ja seda edukalt;
Skylinedog St. Cecilia EAH om L. Roomets, 22. august - ERTÜ retriiverite erinäitus - beebide seas
Skylinedog St. Cecilia EAH, VSP K, 12. september - Rahvuslik näitus Tallinnas - kutsikate seas

Selle Satu pildi tegi Heili (kennel Ringokris);

Selle Satu pildi tegi Merike, pilt pärineb kennel Double Flame kodukalt.

Rommel

Alles see oli, kui Roosil olid esimesed kutsikad. Selles nn A-pesakonnas oli 3 isast; Lasse, Jimmy ja Rommel ehk siis Skylinedog Rose Amor, Skylinedog Rose Apollon ja Skylinedog Rose Aristaios.

Lassega puutume me pidevalt kokku, eelmine aasta nägime ka Jimmyt - kuid Rommelist me tükk aega ei teadnud midagi. Aga mõned kuldse kasvatajad tunnevad vahetevahel huvi, et mis siis poistest saanud.

Egas midagi - Pille surus oma tagasihoidlikkuse maha ja helistas Rommeli peremehele Elmole. Ning Elmo saatis siis Rommelist pildid. Rõõmustame neid vaadates, Rommelist on saanud väga uhke ja võimas isane koer.

Aga pole põhjust sõnu seada, pildid on sõnakamad;