Ameerika kennel Wakon`s alaska malamuudi kutsikad

Kennel Загадка Сибири (Siberi Saladus?) kaugelt Siberist (Novosibirski oblast) ostab meilt grööni koera kutsika (Ellardi). Kenneli omanik Jekaterina Polovnikova palus meil reklaamida omi alaska malamuudi kutsikaid Eestis. Lubasime siis aidata. Tõsi küll, ise ma ei ole alaska malamuutide spetsialist, kuid Internetist kutsikate sugupuu jne kohta leidub info oli mulle päris huvitav.

Venemaale on imporditud mitmeid alaska malamuudi koeri - otse tõu sünnimaalt USA-st. Ka kennelis Zagadka Sibirii on otse kennel Wakon`s -st pärit emane malamuut Wakon`s Russian Rose.
Rose-l on olnud juba pesakond ühe teise USA-st Venemaale toodud Wakon`s kenneli isasega. Kutsikad nägid välja sellised:


Kennel Zagadka Sibirii pakubki nüüd täpselt samast vanemate kombinatsioonist kutsikat huvilistele Eestis.

Nagu näha piltidelt, siis Wakon`s koerad on veidi teist värvi, kui muidu tavaliselt siinkandis levinud alaska malamuutidel.

Kutsikate ema Wakon`s Russian Rose:


Kutsikate isa Wakon`s Red Manitou:

Internetis leidub hulgaliselt infot Wakon`s kenneli kohta. Kennel on loodud 1956. aastal. Kasvatatakse M`Loot liini malamuute, pööratakse suurt tähelepanu tööomadustele. Kenneli tutvustuses on koerte iseloomustuseks sõna "gigant".

Lisame Jekaterina Polovnikova kontaktandmed info küsimiseks;

Novosibirskaya oblast, Russia.

+7-383-73-555-11, +7-913-899-01-01,

URL: www.sibzagadka.narod.ru

e-mail: sheepdog@list.ru

Samas muidugi jagame kõigile huvilistele vajadusel infot.

1. mai kutsikate paraad

Pildistasime jälle kutsikaid. Ja muidugi Roosit.




Siin on esiplaanil tüdrukud, kaks poissi on tagaplaanil:

Darwin ja Eira läksid oma teed

Niisiis Darwin ja Eira on leidnud juba uued kodud - Steffi ja Estheri juures. Neist saavad seal Kelgukoerad.





Natuke vara nad meie juurest läksid, aga Karulas on neid ootamas seltsi uued koerad, sh sama vanad alaska malamuudi kutsikad. Usume, et nad saavad seal hakkama.

Karulas õppereisil

Suhtleme aktiivselt Steffi ja Estheriga. Ja eelmine laupäev käisime nende pool külas - Karula kandis. Tutvumisreisil.

Vägev vaatepilt, kui korraga näed niivõrd palju kelgukoeri. Ainuüksi trakside hunnik seinal, avaldas minule muljet:

Ja siinsed koerad (üle paarikümne) ei ole iluks, vaid töötegemiseks. Turistide veoks. Näiteks sõidetakse Hollandist-Belgiast nädalaks Eestisse ning tehakse siis 3 päevane kelguretk (100 km) teepealsete ööbimistega.

Üks osa siis kohalikust koeraperest (isaste aedik). Siinses aedikus on seinteks kasutatud armatuuri, mille ruudustikust tervitav koerapea mahub parajasti edasi-tagasi liikuma.

Kui praegu näeme ise vaeva, et oma poolikus aedikus kindlustada oma koertele väljapääsmatut olukorda, siis siin on aedikud ülima lihtsusega põgenemiskindlaks tehtud. Armatuur - kuuse-männipostid, armatuur ja isegi lehtpuu läheb käiku ülemisel kindlustusel

Eriti hea lahendus on aedikule asetatud viltused latid, mis kindlustavad ülemist kaldega aiaosa. Ahjaa - mingit maasisse kaevatud (meil poole meetri sügavusega) aeda siin ei ole, ei olevat vajadust.

Lisaks kahele senisele aedikule (isaste-emaste aedik), on valmimas veel üks:

Samal päeval, tulid Steff ja Esther meie poole. Meie kutsikaid vaatama. Kaasas oli neil ka käru. Ning nende juhtkoer - tööliini siberi husky. Sain siis proovida ka ise käru. Ning mis põhiline, rakendasime ka Bamse koos juhtkoeraga kokku - ning Steff proovis siis sõitu.

Norras-Rootsis on kenneleid, kus gröönusid kasutatakse ka teiste kelgukoerte tõugudega koos rakendis. Ning ka meie Bamse oli koostöö aldis. Liikus minu hinnangul päris kenasti. Kuigi oli treenimata. Viimastel aegadel saab Bamse liikuma üpris harva - minu süü, et alati leiad kiirel ajal veel olulisemat teha, kui koeraga treeningut teha. Aga eks algav suvehooaeg olegi neile ju molutamiseks. Kuigi Bamse liikus jõuliselt, panid ka meie külalised tähele, et Bamse vajanuks enam treeningut. Ning ka liikumise distsipliin lonkas. Aga Bamse peas pidi kõik korras olema - koer tahab hästi vedada.

Õhuvann

Üleeile tõin siis mõnepäevased kutsikad õue. Kevadist õhuvanni nautima. Tegelikult tahtsin neid loomulikus valguses pildistada, et kutsikate loomulik karvavärv paremini pildil näha oleks. Ega sellest kuhilast rohkem midagi muud veel vaadata olegi. Siiski suhteliselt heledamad kui me arvasime, vaid 3 kutsikat on tumedamad teistest. Ei tea - kas vanaisa Jake mõjud?

Sünnimomendil tundusid kuldse kutsikad üpris pisikesed ja kõhnad, võrreldes suurte gröönu kutsikatega. Kaalusid vaid 435st 490 grammini teise päeva õhtul. Aga nüüdseks on nad aktiivsed oma õiguste eest võitlejad ning pikemaajaline eemalejäämine ema Roosist tekitab neis vajadust häält tõsta.

Ja nagu ikka - ema Roosi ei taha esimestel päevadel sammugi kutsikatest eemalduda.

Ametlik teadeanne: F-pesakond

Roosi + Alvin = Skylinedog Rose F

20.-21. veebruaril sai pandud algus meie kenneli F –pesakonnale.
Tulevasteks lapsevanemateks meie esimene koer Roosi (Guldfynd’s Cypripedium Calceolus) ja inglise päritolu koer Alvin (Tenfild Tori) kennelist Ringokris.


22. aprillil sündiski Roosil ja Alvinil 9 lapsukest: 6 tütart ja 2 poega.

Roosi on enesega rahulolev tasakaalukas 6 aastane emane. Temale võib alati kindel olla. Märkamtult kuid kindlakäpaliselt valitseb ta meie nüüdseks 6-pealist koertekarja.


Roosi sugupuu:

Pilte Roosist:

Roosi vend Carlo kennelist Ringokris:

Alvin on sarmikas, kartmatu ja ettevõtliku loomu ning silmapaistvalt hea ehitusega tumedamat tüüpi koer:


Alvini sugupuu:

Alvin elab Tallinnas kennelis Ringokris , aga sündinud on ta Inglismaal kennelis Tenfild.

Roosil on olnud varem kaks pesakonda - aastal 2006 ja aastal 2008.

Esimeses( A-pesakonnas) oli 7 kutsikat: 4 emast ja 3 isast. Need koerad on tänaseks üle 3 aasta vanad. Nende isa Wilson on hele ja ema Roosi tume, kutsikad tulid enamus heledad, üks isane (Apollon) ja emane (Aurora) on tumedamad, aga mite nii tumedad kui Roosi ise. Panime neile Kreeka ja Rooma jumalate nimed. Enamus neist on käinud vähemalt korra tõu erinäitusel spetsiaalselt selle tõu asjatundja hindamisel ja kõik nad on hinnatud suurepärasteks tõu esindajateks. Amor, Aurora ja Artemis elavad Tartus ja harrastavad agilityt. Kõige edukam on Artemis. Siin pildid agilityst. Ja Artemise võistlemisest.
Kõigil, kel sellest pesast tervis uuritud, on see olnud täiesti korras. Tänaseks on nad sellised.

Teine, B-pesakond on Roosil tumeda isasega. Kõik kutsikad on tumedad, kokku 9: 6 isast ja 3 emast. Need koerad said jaanuaris 2 aastaseks. Nende nimed on vanade keldi pühakute järgi, kuna tegemist ju vana inglise tõuga. Koju minnes olid nad sellised.

Nende omanikud on saatnud meile pilte:
Barclay, Benjamin, Benjamin, Bridget, Berenice, Brendan, Balther.

Oleme nende kõigi üle uhked!

Peame oluliseks koerte kvaliteeti, seetõttu püüame valida aretusse koerad nii, et nende järglased meie kennelile häbi ei teeks.
Tervise osas ei saa järeleandmisi teha. Garantiid ei ole kunagi, kuid pole ju mõtet teadlikult riske suurendada, võttes keskpäraste tervisenäitajatega koerad vanemateks.
Lisaks tervisele vaatame väga ka iseloomu. Oluline on, et ei koerad ei oleks arad, agressiivsed ega hüperaktiivsed, sest igal omanikul tuleb ju nende seltsis 10-15 aastat veeta. Sõpra valitakse ju ikka iseloomu järgi. Oleme jõudnud veendumusele, et iseloom on üpris päritav.

Polly ja gröönud

Kutsikad kasvavad, Silva-Torbik ja Bamse kasvatavad neid omapäid aedikus.

Laseme kutsikaid vahel ka teiste koertega kokku, las õpivad elu tundma.

Kõik on muidugi väga sõbralikud ja uudishimulikud nende vastu. Eriti muidugi Polly. Polly on praegu kutsikatest veidi suurem ja saab neid vanema ja suurema koera üleolekuga silmitseda.