Pühapäeva külalised

Kiired ajad jälle. Tegemisi palju. Aga kutsikate ja teiste koertega tegemiste vahel, ei tohi unarusse jätta kelgukoeri. Hanna tuli siis meile appi koeri treenima. Ühes treeningkorras on vähemalt viis sõitu vaja teha. Bamse-Daron, Eirik-Esme, Davis-Elfie on sellised väljakujunenud paarid. Hanna alloleval pildil sõidabki viimastega.

Kuid mõni koer saab veel teist kordagi sõitu. Daron õpetab Daricut. Esme või Elfie Ellardit.

Kuid vahel õpetame me ka külalisi sõitma, kes ennem sellist asja esmakordselt näevad. Pisike instruktaaž ja minek (Pille sõidab autoga siiski ümber pööramise kohta vastu, et aidata vajadusel koeri tagasi suunata). Alloleval pildil siis Lembit Bamse ja Daroniga sõidus. Sõit olla tore olnud.

Kuna ise sõitma eriti ei pidanud, siis tegelesin teiste sõitude jäädvustamisega. Viimastel aegadel on üheks tublimaks koeraks kujunenud Esme (all pildil). Daron on endiselt muidugi parim, kuid seni paremuselt teine Elfie sõitude ajal piilub vahel teeäärte poole. Peame teda ohjama veidi.

Kuid lisaks kutsikate vaatajatele, kärusõidu proovijatele ja treener Hannale oli pühapäeval meil külas ka Bongo. Bongo on Hanna koer, kellega ta aktiivselt tegeleb ja esmajoones rakendades teda ratta ette. Tegemist on 2,5 aastase isase karjala karukoeraga, kellele aga teised suured isased koerad ei meeldi. Kuid kas see on alati nii? Igatahes esmatutvus meie pisikese emase Esmega möödus pigem Esme hämminguga - Kes see veel on?

Aga varsti olid mõlemad rahunenud ja poseerisid vahvasti.

Kuid kuidas on külaliskoeral Bongol klapp kärusõidul esmajoones teise isasega? Mingeid asjatuid riske me ei teinud ja andsime Bongo kaaslaseks sõbraliku Davise. Algul nuusutati üksteist - aga sabad käisid mõlemail lipa-lapa ja käru ette nad pandi. Suutsin isegi ühe pisikese klipikese fotokaga teha:

Igatahes Hanna oli ülimalt rõõmus peale sõitu; et kui hästi ikka Bongo Davisega sobis, kui kiiresti ja süvenenult nad kihutasid, kui taibukad nad olid jne.

Selle üle oli ülim rõõm ka meil.

28

Blogi sissekande pealkiri raporteerib: kennel Skylinedog peab hoolitsema 28 koera eest. Meie pisikese hobikenneli jaoks oli tegemist rekordiga. Väheusutav, et kunagi edaspidi meil niipalju koeri korraga võiks olla ja seetõttu - võtsime nad ette ja pildistasime ära (seisuga 13.11.2011.a.). Pildid tulid välja nii kuidas juhtus ja liitpildigi tegin suure pusimise ja amatöörlikusega. Aga tähtis on moment jäädvustada.

Särasilmsed kutsikad

Nagu näha on ka juubilar Athena kutsikatel silmad maailma uudistamas ja seda siis juba reedesest päevast. Seetõttu on nad juba koera nägu ja kohati meenutab mulle mõni kutsikas näost oma vanaema Roosit (ainult et heledamas karvkattes).

Aga siin on meie 6 kuldse poissi.

Ning 4 kuldse tüdrukut.

Kõik kutsikad kasvavad mühinal ning kohati on neil edasipüüdlustes juba kõht maast lahti. Aga nagu ikka selles kasvujärgus - nad vaid peamiselt magavad ja söövad.

Viis aastat

Pilt on tehtud Ilmari pool (peale suitsusauna). Pildistatud mobiiliga, saadetud meilile ja nüüd segastel teedel blogisse laaditud. Ja pildil on Artemis. Miks siis see pilt on nii tähtis?

Kuigi meil veel mõni päev tagasi oli meeltes, et üks oluline tähtpäev on liginemas, siis sellel kõige õigemal päeval oli sündmus meil vaid alateadvuses. Ja vaid vaid tänu Ilmari meeldetuletusele teen seda blogimärget. Nimelt Artemisel, Athenal, Apollonil, Aprhoditel, Amoril, Auroral, Aristaiosel oli täna sünnipäev ja sünnpäeva aastateks oli suisa viis aastat.

Kõigile siis suured õnnesoovid sellise tähtsa aasta numbri saabumise puhul. Kusjuures Kirkega arutasime ja olime veendunud, et Athena (ja seega ka teised) on vaevalt kolme aastased.

Aga A-pesakonna koerad jäävad meile erilisteks, sest nemad olid, on, ja jäävad meie esimesteks.

Kutsikate valimine

Eelmine nädalavahetus oli meil tihe külaliste vastuvõtuaeg. Mopsipoisse käidi valimas või niisama vaatamas (sõbrad, tuttavad). Ka see nädalavahetus on oodata uusi kutsikavaatajaid ja siis ehk peaks selgem olema - kuhu meie Polly kutsikad siis suunduvad. Muidugi - kõigil kutsika soovijail ei ole võimalik koheselt kutsikaid vaatamas käia ning seetõttu antakse omist eelistustest-soovidest teada sidevahendeid kasutades.

Ja siin on siis teiste seast väljavalitud mopsipoiss Skylinedog Gustav ehk lihtsalt Gustav või Kusti või siis... Eks kodune hüüunimi selgub lõplikult edaspidi.

Ja siin on hetkel veel vaba kutsikas:

Ja ega kutsikavalik vahel ei olegi nii lihtne, millegi poolest peab ju üks ja ainumas kutsikas köitma ainulaadselt meeli. Seetõttu võib vahel valik kesta tunde, eriti kui väliselt väga sarnased kutsikad sulle otsa põrnitsevad.

Aga mõnikord selgub lemmik mingitel salapärastel asjaoludel juba mõne minutiga, pilk kuhilale ning edasine on juba tegelemine väljavalituga.

Eelnevate piltide puhul on nende autoriks Monika Kailas, kes siis lahkelt lubas pilte kasutada meie blogis.

Ahjaa - nii mõnelgi meie talu otsijal on tekkinud kohalejõudmisel 10-20 minutilisi eksimusi. Seda siis, kui kasutatakse tänapäevaseid auto navigeerimis vahendeid. Nimelt valib naviseade sihtpunkti muidugi välja, kuid Võrust meile soovitavad need vahel päris kõrvalisi kruusateekesi - eeldades et mingi "linnulennu" otsetee on parim. Aga selliseid otseteid ja nendega kaasnevaid ristmikke on meie mägede vahel palju ja seetõttu võib natuke üleliia sõita.

Seetõttu soovitus kaugelt tulijatele - algul soovitaks valida sihtpunktiks Haanja ja siis alles Leoski. Ning Haanjast meile on võimatu eksida - kui 6 km mööda kõvakatte teed otsejoones põrutada.

Ja mõni sõna ka mopsikutsikatest. Kappavad hetkel aktiivselt ringi, müravad omavahel ja teevad kummalisi häälitsusi - vahel tundub mingi õrn kurinat meenutav häälitsus pärinevat mingilt eksootiliselt džungliloomalt. Üks "paha" asi ka - nad lihtsalt ei tunne huvi lisatoidu vastu. Polly piim on parim ja enamat nad ei taha. Ehkki hambad on neil juba suus!

Kuldse retriiveri kutsikad 8 päevasena

Olen küll arvamusel, et veel silmitutest kutsikatest ei ole eriti suurt mõtet pildiseeriat teha. On nad ju nagu skafandris astronaudid. Aga samas, kunagi tulevikus võib mõni kutsikaomanik just heldimusega silmitseda seda abitut ajajärku nende elus.

Muidugi - kohati on abitusest asi kaugel. Oma õiguste eest (mitte parvest eraldi jääda, söögikoha hõivamises) on nad visad ja vänderdavad eesmärgi poole ning kui hätta jäävad - teatavad nad sellest maailmalegi kisaga (esmajoones Athenale). Aga üldiselt on kujunenud, et üsna tihti on nad kahes puntras ja siis on kõigil hea - üks pundar mahub paremini Athena külje alla. Ja siis vahetab Athena kohta ja ka teine pundar saab löögile.

Aga kõigepealt siis kolm pildikest kuuest isasest astronaudist.

Ning kolm pilti neljast emasest kosmonaudist.

Ja pealt vaadates on nad siis sellised:

Mopsid neli nädalat vanad

Niisiis mopsikutsikad ületasid edukalt 4 nädala rajajoone. Areng on olnud silmnähtav, lisaks magamisele-söömisele on nad juba aktiivsed mängijad. Ning nad saavad vahel uudistada ka muud maailma, lisaks oma pesakastile. Vaid punase paelaga kutsikas on teistest kasvus mahajäänud, aga tegemist on teistest enim aktiivsema tegelasega, nii et ehk näis, mis edasi saab. Aga Polly toidab neid niivõrd hästi, et kuigi juba mitmendat päeva proovime lisatoitu anda, siis mingit vaimustust nad pudrust jne ei tunne.






Kuigi paelad peaks nähtavad olema, siis siiski viitan portreepiltide puhul igaksjuhuks paela värvile, et huvilised ja broneeringute omanikud saaks kiiremini oma lemmiku tuvastada. Ahjaa - tänaõhtul siis on meil kutsikatele nimedepaneku päev. Igatahes blogi küsitlusest ja ka muidu suuliselt ning kirjalikult saadetud arvamustest oli suur abi meil lõpliku nimevaliku tegemisel.

Valge:


Sinine:


Punane:



Pruun:


Kirju: