Mitmekordne sünnipäev

Uhh. Elu on kummaline - eriti kui surmast räägitakse.

Niisiis - eile õhtul saime teada, et Eesti Kennelliidu registris olla kirjas,

et Skylinedog Rose Aphrodite on surnud.

Ja tõsi ta on - registris Skylinedog Rose Aphrodite nime taga märge;

(surnud).

Alles hiljuti oli Pille Aphrodite ehk Kalli peremehega telefonitsi juttu ajanud.

Ei mingeid ohujutte haigusest, millest iganes.

Aga ikkagi oli imelik olla ja siis täna Pille söandas asjaolusid algallikatest

järgi uurida.

Selgus, et Kalli olla siiski elus ja kuuldused tema surmast on veidi

liialdatud.

Mis veidi liialdatud. Kalli sai ju eile suisa 3 aastaseks.Soovime siis Kallile õnne sünnipäeva puhul. Ja võttes arvesse meie kohati kõige pessimistlikemaid mõtteid, siis meie jaoks oli Kalli puhul nagu teine sünnipäev lisaks.

Ja muidugi soovime õnne ka teistele meie A-pesakonna kutsikatele

ning nende tublidele kahejalgsetele pereliikmetele.

Seekord me ei suutnud mingeid virtuaalseid kaarte laiali saata.

Täna oli segadus selgusetusest peas - ahh, mis siin ikka vabandada.

Kuupäevi enam täpselt ei loe ja õige päev meenus mulle alles eile

hilisõhtul.

Aga mis siin ikka jälle vabandada, tegelikult olen siia blogi allossa

toppinud google calendri - mida aga senini ei ole täitnud. Tänasest

siis hakkan märkima.

Esmajoones sünnipäevad...

Või siis tulevased sündmused - näiteks homme sõidame 2-ks päevaks

Tartusse. Athenaga näitusele. Ja näitusel debüteerib ka Nestor

(Skylinedog St Castor).

Ja Soomest jõuab kohale Heini - Wilsoni perenaine. Ning Tartus

on ka Livia - Roosi kasvataja.

Ning loodetavasti kohtume ka teiste A-pesakonna kutsikatega

- kes kohale saavad tulla ja ehk sööme siis koos

sünnipäevatorti-konti.

Põhja-Eestis kasvandikel külas

Pille, Kirke ja Loora noorperenaine Kati külastasid Roosi esimese pesakonna poissi Rommelit ja Athena lapsi Nestorit ja Satut.


Rommel (Skylinedog Rose Aristaios) elab Suurupis ja on tänaseks 3-aastane võimas ja rahumeelne härrasmees:





Athena esimene laps Nestor (Skylinedog St. Castor) on tänaseks 8-kuu vanune suur poiss. Elab Ilmandus ja on kasvanud heade kommetega ja tubliks loomaks:

Nestori õde Satu (Skylinedog St. Cecilia) elab Ruilas kennelis Guldfynd's rõõmsat peretütre elu:
All paremal nurgas on näha Erik, meie Polly isa!

Hall ja lumi

Pühapäeva hommi oli kaunis, muru oli kaetud sätendava hallaga - samas säras majataga hommikupäike. Keda siis veel pildistada esimeste tõsisemate külmadega, eks ikka grööni koeri.

Igatahes Silva tundus ülimast rahulolust pakatamas:

Kuid esmaspäeva hommik pakkus tõelise naudingu gröönudele.

Lumi.

Punetavad roosiõied lumealla mattununa.

Ning muidugi Silva:

Polly-Athena

Koerte pildistamisel on vahel see häda, et üpris sagedasi-tavalisi olekuid ei suuda õigeaegselt jäädvustada. Polly üheks ajaviiteks on Athena kaisus või siis suisa peal - magamine.

Seekord siis proovisin, ma hilinemisega Athena peal kõrgustes (imepärane tasakaal ka magades) magavat Polly jäädvuustada. Ja jälle jäin hiljaks:

Senikaua, kui Athena pikaldaselt end püsti ajas, oli Polly juba minu juurde jõudnud kapata:


Aga õue peal oli muudki huvitavat, näiteks kont:

Kuna Athena juba teadis, et kont oli lihast puhtaks näritud, siis sai Polly seda rahus närida.

Lasse hädas Torbikuga

Vahetevahel käib meil maal "puhkamas" Lasse. Ja ta on siin hästi kodunev (ikkagi kutsikapõlve kodu). Roosi on üldiselt omaette hoidev ja oma positsiooni tähtsust hindav isiksus, seetõttu suhtleb Lasse enamasti Athenaga. Enam nad kunagisi võimumänge omavahel ei tee, selline rahulik külg-külje kõrval vedelemine. Vennake sõsaraga.

Seekord lasin Lassel põhjalikumalt suhelda meie gröönudega. Silva tundis muidugi ka Lasse vastu huvi - kuid Torbik oli huvist suisa hullumas. (kui Torbik midagi teeb, siis jäägitult, endast kõike väljapannes)


Lasse oli pikka aega üpris reserveeritud olekuga:


Aga Torbik oli sillas. Ega ma nüüd väga paljude koeratõugude mängukommetega ka eriti kursis ei ole - kuid gröönude poolt on nad minu arust erilised; välkkiired kõhulihetmised, ja siis kähku püsti jne:

Ja kui see ka ei aita, siis hetkeliselt alustada - ringikihutamist. Nagu rajutuul:


Selliste võluvate pingutuste peale, hakkas Lasseski veri keema:

Igatahes, tore kohting oli:

Topsik ja Polly

Polly on ammendamatu energiaga tegelane. Pidevalt tal on midagi teoksil. Näiteks - hetkel ta hööveldab hammastega arvutilaua jalgu - tõeline puusepp või vähemalt laudsepp. Ja töö vist edeneb, vahetevahel kostub ka mingeid norsatuse laadseid rahulolevaid häälitsusi.

Aga samas peab siiski ütlema, et Polly siiski enamikel juhtudel on säästliku eluviisiga. Ripakile jäänud söödatops oleks kuldsete puhul molekulideks harutatud. Ja Torbiku puhul suisa aatomiteks.


Kohati jääb mulle mulje, et meie pere mittekuldsed - Polly ja Torbik on kõige andunumad asjade tassijad.

Pole paha.

Peale Kõrvemaal käiku - oleme nii mõnelgi päeval Torbiku autosse võtnud (tahab juba ise tulla) ja sõitnud asjatoimetusi tegema. Siis saame uues ja võõras kohas talle ilmaelu näidata. Ja tundub, et see meeldib talle. Isegi - saab ilma Silvata hakkama.

Proovisin korra talle jälle ratast ja vedu näidata. Ei. Aia ääres pikali on parem.

Kolmapäeva õhtul aga;
tulime töölt - nagu ikka kuldsed kimasid elavalt eesaias ringi ja gröönud oma aias ringi. Eriti kaua ei jobutanud - Pille läks kuldsetega ees jalutama, mina paigutasin ratta aia taha ootama, jooksin ja võtsin Torbiku. Esimene hetk - jälle aia äärde pikali. Aga siis - läks ta liikvele. Sõitsime kuldsete järel. Aga siis käsutasin hoopis teisele teele - Vastseliina poole - aga ei. Teeäärsesse heina pikali. Pöörasime otsa ringi ja liikusime tavalist jalutusteed pidi kuldsetele järele. Ja Torbik võttis tempo üles. Minu asi oli vaid pedaale kiirelt sõtkuda, et järel püsiks. Hetkega saime kuldsetest mööda - ning ühe hooga edasi Pressi küla poole. Seal seisatus - ratas teistpidi ja tagasi. Ning peatamatult panime vastutulevatest kuldsetest mööda - kuni koduvärav uuesti käes.

4 km ja 10 minutit. Pole paha.

Tempo minusuguse olematu jalgratturi jaoks oli väga hea. Aga õnneks teepõhi tugeva kruusakattega (kuhugi liiva takerdumist ei ole). Ning need mõned mäed püstiseistes jalgratast vändates - olid isegi minusugusele talutavad. Vahva.