Athena kutsikatel 5-päeva juubel tulekul

Aeg on läinud märkamatult. Esimene päev tundusid kutsikad olevat üpris abitud olendid iseseisvaks eluks, aga siiski mingil määral liikusid mõni millimeeter korraga, kui emme neist eemal. Ning tegid kõva häält. Athena lamas pidevalt kutsikakastis, samas poegimine ei ole talle miskit kahjulikku mõju avaldanud. Selline toreda figuuriga sale koer, mine kasvõi kohe näitusele. Veidike paaril esimesel päeval õrnalt hingeldas lamades. Kui esimese päeva hommikul sai Athena kergemat putru süüa, siis nüüd anname talle kaks (muidu sai päevas korra) korda päevas toorest liha-konti (+ vanaisa poolt poetatud maiused, millest meie suurt teada ei saa).

Athena jälgis esimestel päevadel pingsalt kutsikaid, siiski meil ta lubas neid käperdada ja kuigi kutsikad ei saa ilma veel näha, siis ometigi nad nagu tervitaks; "Ahhoi, mina siin!"


Aga väga uudishimulikku vanaema Roosit tervitas ta siiski urinaga, kui see teatud piirjoonest kutsikatele liialt lähedale sattus. Esimene öö oligi mulle rahutu (mitte Athena-kutsikate pärast), vaid seepärast, et mitmel korral keset ööd kraapis Roosi ukse taga ja tahtis kutsikaid külastada.

Gröönud olid ka väga uudishimulikud, kui said õue saadetud Athenaga kokku. Mille järgi ikka Athena sabaalune lõhnab? Athenale ei meeldinud see sugugi, tahtis tuppa tagasi.

Tänaseks (4 päeva hiljem) on Athena vaibumatu tahe kutsikatega koos olla veidike vaibunud. Juba huvitab teda endine tavaline koeraelu. Võtsime ta siis täna oma 4 km pikkusele jalutuskäigulegi kaasa.

Aga mis siin ikka, sellisena nägid kutsikad välja täna õhtul (öösel saavad 5 päeva vanaks):

Kõige suurem (poiss) kaalus juba terve kilo, tüdrukud ca 900 grammi.