Tuesday, October 5, 2010

Omakennelipimedus

Meie elu erinevate koertega kulgeb vahel mingile konkreetsele tegevusele keskendudes. Täna me ei räägi Athenast, Roosist ja Pollyst - vaid jutustame gröönudega kärusõidust. Kelgukoerte hooaeg on vist tõsiselt pihta hakanud (missiis et hilinemisega).

Ja musheriks on meil Pille - kergem, julgem, hakkajam.

Kõigepealt tegi Pille Bamse ja käruga ühe kiirsööstu saekaatrini ja tagasi (2 km ring). Bamse jooksis täitsa ise ilma Torbikuta terve maa ilusasti sirgelt keset teed, allamäge lasi galoppi, üles mäge tuli sammu. Kõige suuremal tõusul Pille lükkas ka vähe jalaga,et Bamsel tuju ja motivatsioon ei raugeks hoo raugedes.

Seejärel panime koos Torbikuga tükki kolm kutsikat käru ette. Ellard, Eirik, Davis. Neil oli õnne trügida esimestena meie käeulatusse. Ja Pille kiitis - väga tubli sõit. Ellard kui kõige kogenum (üleeile ka juba sõitu proovinud :)) sai rakendatud ette Torbiku kõrvale ja kaks kärusõitu seni pühendamata kutsikat siis taha. Torbik läks kogu tee sihikindlalt ja sirgelt õiget teed. Kutsikad kõik rohkem või vähem laperdamas taga. Torbik lihtsalt jõuga hoidis neid sirgel teel kogu maa. Kutsikatest ei saaks küll ühtegi erilise suunataju poolest täna esile tõsta. Sellegipoolest sõitsime 2 km ringi ühegi peatuseta, ka ümberkeeramine õnnestus üllatuslikult hästi (ehkki Torbik ei saanud muffigi aru mida tast oodati).

Mina pean tõdema, et meie kennelis siis neljase rakendiga sai esmakordselt sõita Pille. Olen kade. Loodan, et tegemist on edasiviiva kadedusega.

No comments: