Glaid

Kuidagimoodi on kujunenud, et ma ei ole eriti sellest kirjutanud, et meie viimane mopsikutsikas Glaid kasvas kuni selle nädala teisipäevani veel Leoskil. Glaid oli vist kõige esimene mopsikutsikas pesakonnast - kes broneeriti, kuid kuna tulevane omanik Triin pidi Norras tööd rabama, siis lahkumishetk meist saabus alles nüüd.

Triin ja tema pere soovis Glaidi kätte saada kohe esimesel võimalusel ja seetõttu võttis Pille Glaidi Otepääl toimunud töökoosolekule kaasa. Siinjuures peab tänusõnad ütlema Pille kolleegidele, kes vaheldumisi Glaidi mõned tunnid kantseldasid.

Aga usun, et Glaidi kussutamine jne ei olnud eriti koormav - sest Glaid on selline pisike tegelane, kes võibolla isegi koerakaugeid inimesed paneb muhelema.

Pildi järgi tundub, et Triinu valdas kauaoodatud Glaidi kätte saades suisa suur rõõm.

Loodan siis, et ka Glaidi elu Pärnus on väga lõbus ja tegus.

Animeeritud kuldsed kutsikad - esimene katsetus

Kuskil eelmine nädal sattusin internetis teemale - animatsiooni tegemine oma piltidest. See teema hakkas mind niivõrd huvitama, et tegin siis mõningasi katseid. Ja esimese katsetuse panin siis siia blogissegi ülesse. Missiis et toores sai.





Aga sellel katse pildil "liigub" Harmonia, Hestiast mahtus pildile vaid saba.

Muidugi - pildi liikuma panemine sellisel toorel kujul polnud mitte eriti keeruline. Aga selle blogisse saamine võttis ikka aega. Tumbjuuser nagu olen ja inglise keelt ja arvutikeelt ei ole koolis õppinud. Ikka X tunde läks info tagaajamisele ja põhimõtete arusaamisele (kusjuures, kui kuskil mingi asi selgeks isegi õpetatakse, siis jäetakse targu seletamata - mis saab edasi..). Näiteks - et gif faili tegemine on küll lihtne, aga seda kuskil mujal liikuvana näha - vajab veidi teadmisi.

Järjekordne koduvahetus

Reedel siis alustas teekonda kaugesse Haapsalusse meie Hestia. Omanikuks üliõpilane Tartu Ülikoolist - Galina. Igatahes minule tundub pilti vaadates, et nii Hestia kui ka Galina naeravad koos.

Usaldusväärsetest allikatest teame juba, et Haapsalus kodukass olla algul küll solvunud uue pereliikme peale, kuid varsti said nad sõbraks.

Pühapäeval aga võtsime autosse suisa neli kutsikat ja suundusime Tartusse Athena õekese Loora kodusse. Eks meie seltskond arvatavasti tekitas seal suurt segadust, seepärast veelkord tänusõnad Kai perele.

Kuid esmajoones oli meie külastuse eesmärgiks siiski tutvustada kahte meie kutsikat - et huvilised saaksid valikut teha silmast-silma. Aga arvatavasti on mul põhjust valikuraskustest ja saavutatud otsusest pikemalt rääkida peale jõulusid. Milleks ajast ette jõuda.

Hera suundumine Tallinnasse aga oli Marno poolt tehtud ammune kindel otsus. Samas oma pere lastele oli kutsika saabumine mõeldud suureks üllatuseks. Kuna Marnol on koerapidamises kogemused ja sõbergi veterinaar, siis usun et Hera elu uues peres sujub ülihästi.

Heliose loovutamine aga toimus meil Zeppelini keskuses. Heliose loovutasime Arinale - kes siis oli juba teine tudengineiust (Maaülikool siis seekord) koeraomanik sellel nädalal. Meil ei olnud põhjust karta ka tudengielu heitlikkust(kutsikat ju loengusse võtta raske), sest Arina vanemad Kohtla-Järvelt hakkavad uut pesamuna valvama. Pereisal oli ka eelnev koerapidamise kogemus.

Zeppelini keskus oli täis jõuluaegset tuledesära, mööduvad poekülastajad uudistasid ka taamalt meie säravat Heliost ja seetõttu ei suutnutki ma ühe digiklõpsamisega Heliost korralikult pildile saada.

100 aastat lõunapooluse vallutamisest

14.12.1911. a on kuupäev, millal kuulus norra maadeuurija Roald Amundsen koos oma kaaslastega vallutas lõunapooluse (suuskadel ja koerterakenditega). Pea kuu aega hiljem jõudis poolusele Suurbritannia ekspeditsioon Robert Falcon Scotti juhtimisel - kes aga tagasiteel hukkusid (ainult suuskadel - sest ponid ja mootorkelgud ei vedanud välja).

Amundseni eduka ekspeditsiooni tagasid aga kelgukoerad, kes pärit Gröönimaalt. Seetõttu minugi eriline huvi 100 aastat tagasi toimunu vastu - ikka on tore ja huvitav lugeda-uurida grööni koerte kohta midagi huvitavat-olulist. Antarktikasse sõideti teise kuulsa polaaruurija norralase Nanseni laevaga Fram - laeval oli koeri üle 100 (ekspeditsiooni kestel osad neist ka poegisid). Antarktika jäistel avarustel koeri kasutati baas- ja vahelaagrite juurde varustuse veoks. Ning lõplikule rünnakule mindi 4 kelguga, igaühe ees 13 koera. Tagasi jõuti vaid 11?koeraga, sest tollased ajad ei pannud eriti pahaks koerte järkjärgulist kasutamist inim- ja koeratoiduks.

Ning - kui fantaseerida laiemalt - siis tõenäoliselt esimene mõtlev olend, kes jõudis lõunapoolusele oli hoopis koer. Nimelt kelgurakendi juhtkoer (kuskilt mäletan, et ühe olulise juhtkoera nimeks oli Etah).

Seetõttu otsisin interneti avarustest omaaegseid pilte - koertest.

Aga kõigepealt - üks tolleaegne ajalehe väljavõte - vasakul pool Amundseni ekspeditsioon ja paremal Scotti oma. Nagu näha - oli ka Scottil piiratud arv kelgukoeri Antarktikasse kaasa võetud, aga nende kasutamine...

Pilt pärit: http://blog.readex.com/wp-content/uploads/2011/12/BC-6-Fort-Worth-Star-Telegram-05-07-1911.jpg



Pilt pärit: http://kids.britannica.com/comptons/art-149840/Oscar-Wisting-a-member-of-Roald-Amundsens-expedition-stands-at

Pildi leidsin: http://sorpolen2011.npolar.no/en/route-and-conditions.html


Pilt leitud aadressilt: http://www.dorstenerzeitung.de/bilder/fotostrecken/detail/cme102625,2243157

Aga lisan siia postitusse ka teisi linke.

Norra saatkonna poolt siis ülevaade 2011 aasta kohta:

http://www.norra.ee/News_and_events/Uudised/Nanseni-ja-Amundseni-aasta/

Tänast päeva teab väga hästi Võrumaalt pärit polaaralade fänn Timo Palo (suusatas näiteks läbi Gröönimaa):

http://palotimo.blogspot.com/2011/12/palju-onne-lounapoolus-100-happy.html

Vahepeal oli tema blogi oma rännakutest kuhugi kadunud, rõõm nüüd seda uuesti leida uues kuues.

Eesti ajakirjanduses leidis 100 aastane tähtpäev tähelepanu vaid Postimehe poolt. Respect!

http://arvamus.postimees.ee/668454/arko-olesk-voidujooks-lounanabale/

Mõni päev tagasi kirjutati siiski laialdasemalt Norra peaministri lõunapoolusele sõidust. Aga päev on veel noor, ehk ilmub veel nupukesi.

Aga lisan siis linke muu maailma ajakirjandusele, veebilehtedele, blogidele.

Analüüs - kelgukoerad (Amundsen) versus ponid (Scott) jne: http://www.nytimes.com/2010/09/28/science/28polar.html?_r=1&ref=science

Amundseni ekspeditsioonist:

http://www.south-pole.com/p0000101.htm

Ajakohane blogipostitus:

http://antarcticarctic.wordpress.com/2011/12/14/one-hundred-years/

Lõunapoolusel paikneva Amundsen-Scotti polaarjaama veebikaamera aadress:

http://www.usap.gov/videoClipsAndMaps/spWebCam.cfm

Veel üks ajalooline ülevaade Amundsenist ning Norra peaministri külaskäigust lõunapoolusele:

http://news.nationalpost.com/2011/12/13/a-new-look-at-the-deadly-race-to-the-south-pole-as-revealed-in-archive-photos/

Amundseni ja Scotti teekonnad Antarktikas leiab:

http://sorpolen2011.npolar.no/en/route-and-conditions.html

Ja siis Norra peaminister Stoltenberg täna Amundseni jääst büsti avamas:

Esimene kelgusõit sellel hooajal

Pühapäeval olid meil jälle abis Hanna ja Mona. Ja kuna oli ka lumi, siis koerad pärast pikka-pikka pausi kelgu ette ja läks sõiduks. Kahese rakendiga läks suhteliselt libedalt, kuigi erilist libisemist lumel ei olnud.

Aga kolme tüdruku tungival palvel - rakendasime ette neli koera (kuigi ei mäletagi, millal nii viimati tegime). Ja nüüd läks edasine kohati grazyks. Näiteks kuidagi trehvas veoliini kinnitus vaid inertskummi külge ja kuna kelgu koormaks 3 tüdrukut (Hanna ja Kirke kahekesi taga ja Mona kelgul istudes ja filmimas fotokaga), siis loomulikult ühendus katkes ja koerad suundusid omaette lõbusasti Pressi küla poole. Õnneks moblaühendus meie ulgumaal kuidagi toimib ja sõitsime siis Pillega koeri taga ajama. Saime nad ka kätte.

Siis oli veel see häda, et Pille kohta neil hetkil ütelda pessimist - oleks üpris optimistlik. Pille oli suisa katastrofisti tunnetega. Maanteel oli lumesoppa vähe, koormus kelgul suur - kindlasti hävivad jaluste plastik ja kelk ka on 4-st kohast purunemas. Oli ju kelgul 150 kg raskune koorem (3 neiukest) kuid libisemine kruusasel teel õige kehvakene..

Nojah - koerad olid ka uudses olukorras ja eks see sõit läks kohati üle kivide ja kändude. Eriti Daric oli uudsest tegevusest häiritud.

Aga oli mis oli, kõik lõppes hästi ja koerad, tüdrukud ja mina olime rahul. (Pärast ehk ka Pille.)

Kuldse retriiveri tutvustused YouTubes

Internetist leiab nii mõndagi ülevaatlikku, mis tutvustavad lühidalt kuldse retriiveri tõugu.

Veel paar videot:

http://www.youtube.com/watch?v=6Agv_w0TOMg

http://www.petside.com/video/breed-profile-golden-retriever

Hermes

Tundub, et ka Hermes on uue asemega, uue diivaniga ja uue eluga kohanenud. Ja pere on temaga rahul