Aga kolme tüdruku tungival palvel - rakendasime ette neli koera (kuigi ei mäletagi, millal nii viimati tegime). Ja nüüd läks edasine kohati grazyks. Näiteks kuidagi trehvas veoliini kinnitus vaid inertskummi külge ja kuna kelgu koormaks 3 tüdrukut (Hanna ja Kirke kahekesi taga ja Mona kelgul istudes ja filmimas fotokaga), siis loomulikult ühendus katkes ja koerad suundusid omaette lõbusasti Pressi küla poole. Õnneks moblaühendus meie ulgumaal kuidagi toimib ja sõitsime siis Pillega koeri taga ajama. Saime nad ka kätte.
Siis oli veel see häda, et Pille kohta neil hetkil ütelda pessimist - oleks üpris optimistlik. Pille oli suisa katastrofisti tunnetega. Maanteel oli lumesoppa vähe, koormus kelgul suur - kindlasti hävivad jaluste plastik ja kelk ka on 4-st kohast purunemas. Oli ju kelgul 150 kg raskune koorem (3 neiukest) kuid libisemine kruusasel teel õige kehvakene..
Nojah - koerad olid ka uudses olukorras ja eks see sõit läks kohati üle kivide ja kändude. Eriti Daric oli uudsest tegevusest häiritud.
Aga oli mis oli, kõik lõppes hästi ja koerad, tüdrukud ja mina olime rahul. (Pärast ehk ka Pille.)
Aga oli mis oli, kõik lõppes hästi ja koerad, tüdrukud ja mina olime rahul. (Pärast ehk ka Pille.)
No comments:
Post a Comment