Hugot vaatamas

Kuna Hugo elab Võrus, oli meil õnne teda kohata. Toredaid pilte Hugo kasvamisest olime ennemgi saanud, kuid silmast-silma poisi nägemine oli ikka midagi muud. Väga tore.

Hugo on üks väga-väga elav marakratt - meid nähes kappas müdinal ligi, nuuskis õhinal meie jalgu ja siis tahtis juba nägu limpsida. Ja siis oli tal kohe vaja ette võtta üks teine tuur teise suunda ja siis jälle tagasi meie juurde ja siis jälle... Ühesõnaga - tema pildistamine oli tõeline "piin" - no ei seisa paigal.



Siiski-siiski - eks temalgi mõni lemmikkoht (ehk siis diivan) ja sealt juba õnnestus teda tabada.

Midagi halba tema tegemistest me ei kuulnud, omandab vahelduva eduga koeraelu oskusi ja üleüldse kõik osapooled tundusid väga rahulolevad.