Meditsiinitöötajad Tartust

Laupäeval kella poole kolme ajal saabusid meie kelgukoerte sõitu proovima Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad. Seltskonnas oli nii üliõpilasi kui ka inimesi, kes on proffid neerusiirdajad! Tegemist oli tragi seltskonnaga, kes oma vaba aega sisustavad aktiivse tegevusega -näiteks süstamatkad, snowtuubi sõit jne.

Kõigepealt väike tutvumine.


Siis kelgu tutvustus ning nõupidamine - kuidas kõike kõige paremini teha. Rahvast ju omajagu, igatahes rohkem kui grööni koeri.

Valime täna sõidurajaks Pressi küla tee - aga sinna saamiseks tuleb vaeva näha - sest 200 meetrit maanteed teeotsani on kruusatatud ja seal me kardame sõita (meie üks kelk on juba natuke rikutud).

Aga siis läks sõiduks lahti. Meie pildimasinasse sattusid vähesed ja mis teha - ka fotoka tehnilised jne võimalused kvaliteetpilte ei jäädvustanud. Aga mis seal ikka, tähtis on ka sündmuse meeleolu.

Seekord olid sõidus 3 paari; Bamse-Daron tuntud headuses, Eirik-Esme tegid ka tööd, aga Elfie-Davise paar oli täna kriukatega. Elfie isegi suutis plehku panna traksidest... Aga Elfie vabanduseks oli äsjalõppenud jooksuaeg. Ja ilma kindla paariliseta Davis muutub ka muretuks lillelapseks. Siis said veel vastasuundatest kokku erinevate aedikute paarid Davise-Elfie ja Bamse-Daroni ning neil oli lühike arusaamatus üheaegse rajal viibimise teemal.

Meil olid täna abis ka kennelpiigad Kirke, Hanna ja Mona ning fotograafina Evelin. Pressi küla juures võttis Pille koos Eveliniga saabujad vastu ja suunas kelgu tagasiteele. Mona ja Kirke olid trassi keskel suure männi juures koos Eda Veerojaga tegutsemas. Ja mina koos Hannaga siis alguses koeri rakendamas ja starte lahti laskmas.

Aga iga asi saab ükskord otsa ja tüdrukud said siis lõpuks ennast ka teega kosutada.

Olime Eda Veerojaga kokku leppinud, et sellise suure rahvaarvu puhul nagu täna - võib äkki tekkida tüütu passimise hetk ja seepärast oleks mõistlik ka teistlaadset tegevust pakkuda. Aga siiski õnnestus ennem kelgutamine lõpetada ja siis sai terve seltskond räätsadega mägesid vallutada. Hakkas veidike juba hämarduma, kui siis oletatavasti veidi väsinud rahvas räätsamatkalt tagasi saabus.
Lõpuks tahtsin ühte grupipilti ka rahvast saada, aga kahjuks see nüüd kõige paremini ei õnnestunud.


Siis veel mõned ühised hetked koertega ja rahvas suundus uutele seiklustele ja mina suundusin koeri talitama.