Aga ikka juhtub igasugu asju. Lapsed olid juba kaugel, kui hoopis teisele teele jalutama suunduvast Pille ja Roosi-Athena seltskonnast - pani Roosi plagama lastele-kelgukoertele järele. Roosi ja seltskond said siis kokku, kelgurakend läks sassi ja Kirke asus puzzlet kokku panema. Juhtus aga, et hetkeks sai Bamse kahepoolsetest kütketest lahti rakendatud ja kasutades hetkelist vabadust suundus iseseisvalt ümbruskonda uurima.
Parasjagu jõudis kohale ka Pille, kes siis jäädvustas iseseisvalt Haanjamaaga tutvuvat Bamset.
Aga hoolimata sellest, et Bamse eesti keele oskus ehk veel niru ja "siia" käsklust ei tea, ta kätte saadi ja uuesti tööle pandi.
Ja nii sai iga laps oma kelguretke jätkata:
Ning mõnikord oldi isegi kolmekesi kelgul - keegi istus kelgu peal ning tagapool kaks last andsid oma kelgujalase poolt korraga hoogu:
Kasutades kena talveilma, sai proovitud jälle Torbikust mingit seisupilti teha. Mitmekümne pildi peale ideaalpilti ei saanud. Küll aga sattusid kaadrisse vahel teised gröönud ja nii mõnigi pilt sai hoopis päris kenakene. Näiteks Bamsest:
Kui tahaks saada paigaloleva koera pilti, siis paigaloeku saavutamiseks on meil eriline ankur - suur veisekont:
Tõsi küll, see paigalolek on ju paigallamamine - mitte aga paigalseisak.Tavaliselt on koerad pidevas liikumises ja neid tervikuna kaadrisse jäädvustada ei õnnestugi:
Sihid neid fotokaga- seepeale on aga kohal üks suur koerapea, kes küsib: "Ja mida teile?"
"Selge, selge - tahate pildistada. Ja miks ka mitte." Ning Silva suunab uhkelt oma pilgu pildistajasse.
No comments:
Post a Comment