11. jaanuari agility võistlus

Eelmine pühapäev käisime siis vaatamas agility võistlust. Võistlus muidugi toimus Tartus sisehallis, mis oli kaetud paksu liivaga ja vist algselt kunagi hobuste jaoks ehitatud. Aga suksud olid väljas ja platsis olid siis koerad ja koeratõuge oli ikka päris hulgi. Sealhulgas ka Artemis koos oma peremehe Ilmariga oli siis esimest korda elus võistlemas ametlikul jõuproovil (TAKO SK Talvekarika I etapp) ja seda siis sellise väljendi all; Rada:AG-3 Klass:A1/maksi.


Ja kohal oli ka teisi meile tuttavaid koeri ja koeraomanikke. Näiteks Jane, kellel oli kaasas üks tundmatu veidi hurta meenutav koer. Ja mis selgus, tegemist oli vana-inglise lamabakoera Emmaga (Gran Fortuna Appollia) ja meie jaoks tundmatuseni muundumise põhjuseks oli see, et Emma karva oli ikka totaalselt pügatud.

Samas koeraomanike seltskond nii kirju ei olnud, enamasti ikka noorem rahvas. Aga tore on see, et agility on avalikuse ette toonud oma koertega ka mehi. Tavalised koeraüritused mida meie näinud (näitused, sõnakuulelikuse võistlused, isegi jahikatsed) on rohkem naiste rida.

Aga kõigepealt toimus iga võistlusklassi rajavõistluse eel osalejate infoseisak;
ja siis algas pantomiimiüritus. Osalejad läbisid rajatutvustaja järel erinevaid elemente (mis paigutati eri võistlusel eri kohtadesse ja osa neist vahetati ka välja - näiteks kiik koti vastu). See rajaläbimisõpe oli tõesti omaette vaatemäng; väga keskendunud inimesed kõndisid üksteise sabas, vahel seisatusid ja iga elemendi juures muutsid oma käte asendit, vastavalt sellele kust poolt siis koer pidanuks olema. Aga kuna rajaõppe puhul oli tegemist virtuaalse koeraga (inimese peas), siis jah, tore oli vaadata pantomiimi.

Võibolla saan ma mingil päeval seda blogi sissekannet täiendada ka mõne meie fotokaga võetud videoklipiga.

Aga hetkel siis paar pilti võistlustest ka.

Artemis-Ilmar tormasid siis rajale meie jaoks hämmastava kiirusega:


Jälgisime siis lummatuna. Järsku keset edukat võistlust kõlas Ilmari hilinenud röögatus. Artemis oli täiskiirusega põrutanud kuhugi vales järjekorras. Aga raja nad siiski tegid lõpuni välja ja seda eksimatult ja tasuks disklaff... Ilmar oli vihane, muidugi mitte Artemise peale. Aga treener kiitis jälle, et sellist kiirust nad ei olnud kunagi näidanud.

Tegelikult disklaffe said enamik koeri, aga Emmal läks ülihästi ja radagi sai läbitud ikka täistambiga.



Igatahes väga huvitav võistlus meie jaoks. Pidevalt oli midagi vaadata, eri koeratõugude etteasted olid ikka väga erinevad. Mõni koer isegi pöörase kiiruse pealt tervitas mingit tõkkeületust jne haukumisega.

Aga pidime lahkuma, vaja oli veel valges koju jõuda ning teha siis meie esimene uue kelgu proovisõit.

Seepärast ei saa ma ka kommenteerida, mis siis teisel võistlusel seal juhtus. Igatahes Artemis saavutas väärika 6 koha (19 koera seast) - tundub et rada läbiti eesmärgiga mitte eksida ja seetõttu ehk ka kiirus väiksem. Ning Emma oli siis omas klassis võitja ja peab edaspidi võistlema klass kõrgemas seltskonnas.

Aga tulemused siis koerteklubi "Säde" koduka uudistest.