Teisipäeval ilmus Koertekojas teade Lätis toimuvatest lumealade rakendispordi võistlustest. Tekkis huvi seal osaleda (võistlemist meilt nõuda on veel varavõitu), st võistlustrass läbida kogemuste saamiseks
Kelku meil ei ole. Aga võistluskavas on kirjas ka suusatajavedu ühe koeraga.
Aga me ei ole omi gröönusid ju proovinud suuska vedada üksiti. Jõuame siis nagu ikka õhtul koju, mina võtan oma suusaveo ette Silva ja Pille Torbiku ja kõnnime Pressi küla teeotsale. Kuigi on juba pime, oleme pimedas liikumisega kohastunud (isegi taskulampe ei ole meil kaasas), sest et mingi lumise tee helendus on ikka olemas.
Minek siis ja näen et Pille Torbikuga tuiskavad minema. Mina aga koperdan, Silva on küll minust eespool liikumas, aga eriliselt pingul veorihma ei ole. Silva on ikkagi veidi ükskõikne veo vastu ja nüüdne suusavedu üksiti tundub talle ka vist harjumatu. Jooksuaeg on tema jaoks siiski lõppemas, selle süüks asju ajada ei saa. Tegelikult, niipalju kui ma olen Silva kodukenneli Racystari koduka pilte uurinud, ei ole ma seal näinud pilte suusaveost. Kärurakendis olen küll Silva pilte näinud. Äkki on veidi harjumatu asi Silvale?
Aga tasapisi saame ikka liikuma ja jõuame hoolimata minu olematust suusatehnikast-võhmast Pillele-Torbikule järele. Aga eks nad ootasid.
Pille puhul on Torbik kõva vedaja, juhul muidugi kui ta ei leia põhjust vedamisega suunduda teelt metsa poole. Ja pahatihti on selles süüdi meie vabajalutusliikumise kuldsed. Kui ikka Roosi-Athena nuusivad midagi põnevat teekõrval, siis ka Torbik on eluliselt huvitatud neile järgnema.
Aga samas, kui kuldsed võtavad teepeal liikudes kiiruse üles, on see suur motivatsioon ka meie gröönudel kiiruse lisamiseks.
Tagasiteel kimame siis kõrvuti Pillega mööda mõne meetri laiust teed mäest alla, kiirus päris mõnus. Anname veel keppidega hoogu, aga siis näen et teele meie kõrvale on mahtunud ka Athena-Roosi. Korraga on mäelaskumise tee täidetud 4 koeralaiusega (+ kahed sahka liikuvad-pidurdavad suusad), kardan et kuldsed saavad keppidega pihta. Aga lõppes kõik hästi.
Enne retke lõppu vahetame ka koeri.
Kokkuvõtteks:
Nooruslik Torbik on energiline vedaja, kui just midagi tee kõrvalt ei huvitu. Silva on hea teejoonise järgija (vähemalt tuttaval teel), aga hetkel tal eriline motivatsioon puudub kiiruslikuks liikumiseks. Siiski-siiski - koduteel saabus ka kiirus.
Mina olen aeglane ja kaalukas suusataja, aga usun et suudan distantsid ikka läbida ja koera ohjata.
Pille on minust kiirem ja kergem suusataja, aga ei ole kindel et kogu tee suudab täiskiirusel läbida ja koera suudab samuti ohjata.
Asume uurima, kas leiame kellegi, kes tahaks meie asemel suusatada.
No comments:
Post a Comment