Kaks nädalat

Kui eelnevas blogi kirjes oli, et kõik kutsikad kohe nägijad, siis alles 2 päeva hiljem olid ka kirju- ja punasepaelalisel täissilmad ees. Vahepeal nad tuiasid ringi pisikese silmapiluga. Valge on jälle kõige kiirem omas arengus. Liikumisel on juba kõht ka maast lahti rohkem kui teistel. Nagu tormakalt edasi liikuv hüplev hüljes.

Aga enamik aega nad siiski magavad;




Tegelikult väga rahulik pesakond. Eelmise aasta b-pesakond oli nagu linnuparv häälekuselt, tänased kutsikad on aga üpris vaiksed. Vähemalt senini.

Natuke ümbritsevast elust ka. Eile - 8. märtsil oli Haanja maraton, rahvast väga palju, lund rohkesti ja ka päike siras. Meie köögiaknasse paistev välitermomeeter näitas aga ilmseid liialdusi;


Kevadilmad on heitlikud. Täna hommikul vaatasime aknast välja - lumepind helkis jääkooriku tõttu. Töölesõit ebõnnestus - kaks korda proovisin Ihatsi mäge vallutada - aga järsk jäätõus oli kaetud veega. Ise jalgadel püsti püsida õieti ei õnnestunud ja ega autogi suunda-kiirust-jõudu suutnud arendada. Keerlesime abitult siis autoga keset teetõusu 180 kraadi ja valgusime mäest alla tagasi. Kui eurokraavide kohal ei oleks kõrgunud pidurdavad lume-jäävallid, siis ehk oleks autogi kuskil mäe alumises lepikus vedelema jäänud.

Ja siis hakkas veel lund sada, hetkeks ehk 10 sm juurde. Eelmisele ca 50 sentimeetrile. Lund niivõrd palju, et isegi grööni koerad ei tegutse - ka neile ei meeldi paksus lumes uppuvat kelku vedada.