Tänasega saab meil siis nädal aega uue pereliikmega. Gustav on endiselt väga tubli. Pissib ilusti matile, vahel ka mujale, aga järjest enam läheb juba teadlikult õigesse kohta asjale. Selle eest saab kiita ja maiust, nii et tasub ära. Kõht käib ka korralikult läbi, mingeid häireid ei ole olnud. Kõik elutähtsad asjad on suurepäraselt sujunud, millest järeldan, et kolimine talle erilist stressi ei ole põhjustanud. Tuju on tal samuti väga hea. Mängib oma mänguasjadega ilusti, aga et ükski laps ei kasva väikeste pahandusteta, siis nende tarbeks käib ta ikka ka juhtmeid piilumas, vahel köögirätikuid nagist sikutamas ja muidu kohtades, mis talle lubatud ei ole. Aga kõik on ju huvitav. Nii vaatabki ta vahel oma ilmeka näoga meile otsa justkui mõeldes, et miks te mulle kogu aeg "ei" ütlete. Magamiseks valib ta hea meelega sooja süle. Eriti meeldiks talle muidugi diivanile saada, aga seda ei ole me talle lubanud. Oma pessa ronib ta ka täitsa meelsasti. Koju tulles on ta alati oma pesas magamas. Aga sinna ei jää ta kauaks, juba on ta hakanud saabujaid oma rõõmsa olemisega tervitama. Väga häälekas ta veel ei ole. Kui mõnus mängimise urin ja paar haugatust hommikuse toidu eel välja arvata, ei olegi teda väga kuulda. Aga eks ta kogub julgust. Rinnaesine on tal veel suhteliselt karvatu, aga loodetavasti kasvamise käigus tuleb ka karvalisa. Arsti juurde ei ole teda veel viinud, läheme järgmise süsti aegu. Usun, et kõik on kombes ja hästi, aga annan kindlasti teada, kui detsembris ära käime. Õue viime ta peale 3ndat süsti. Elame kortermajas ja siin on ringi kondamas igasugu päritolu loomi, nii et ei hakka riskima. Kokkuvõtteks - meil läheb väga ilusti. Kõik asjaosalised on rõõmsad :)
Kirjale oli lisatud ka Gustavist tehtud video:
Tänud minu jaoks huvitava kirja ja video eest.
No comments:
Post a Comment